Legislator Case Law & Legislation
2-10-17209/13 AI generated

2-10-17209/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-10-17209/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-10-17209

Legislator headnote

AI generated

2-10-17209/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 2-10-17209

Keywords

AI generated
meeting the threshold compensatory default interest usury interest rate excessive housing costs threshold amount for review
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-10-17209

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2010, Narva Tsiviilasja number 2-10-17209 Tsiviilasi, hageja nõue T Z hagi V S vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T Z (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Alaealine laps: D S (isikukood: XXX) Kostja: V S (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise kuupäev 14. septembril 2010

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja ja kostja vahel 14. septembril 2010 toimunud kohtuistungil sõlmitud kompromiss, milles pooled on kokku leppinud alljärgnevas: a. Kostja kohustub tasuma alates 15. septembrist 2010 igakuiselt 2000 (kaks tuhat) krooni oma lapse D S ülalpidamiseks hageja T Z arveldusarvele nr XXX AS SEB Pank kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanemate varalise seisundi muutmiseni. b. Menetluskulud kannavad pooled ise. c. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. 2. Lõpetada menetlus T Z hagi V S vastu elatise nõudes poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. 3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-17209 jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-le 1.

Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on T Z hagi V S vastu elatise nõudes.

14. septembril 2010 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille kohaselt kohustus kostja maksma elatist summas 2000 krooni kuus lapse ülalpidamiseks.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 järgi kompromiss

2-10-17209

2 kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Pooled on teadlikud, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtuistungil loobusid pooled määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse vältida. Seega ei ole kompromissi kinnitav kohtumäärus edasikaevatav.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud kannavad pooled ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kuna pooled on omavahel kokku leppinud menetluskulude osas, jätab kohus menetluskulud kindlaks määramata.

Fred Fisker Kohtunik