2-10-23206/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-10-23206

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2010.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-23206 Tsiviilasi Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal hagi Axxxx Pxxxxxx vastu võla, intressi ja viivise nõudes Hagihind

25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal (registrikood 10221469; asukoht Liivalaia 45/47, Tallinn 10145); Hageja lepinguline esindaja: Krista Arraste, OÜ Julianuse Õigusbüroo (asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150; epost: krista.arraste@julianus.ee) Kostja: AxxxxxPxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Axxxx Pxxxxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kasuks

30 158 (kolmkümmend tuhat ükssada viiskümmend kaheksa) krooni ja 89 senti, millest moodustab põhivõlg 25 000 krooni, intressivõlg 3020,14 krooni ja 14.09.2010. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2138,75 krooni.

3. Välja mõista Axxxx Pxxxxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kasuks viivis 0,029 % tasumata põhinõudelt (25 000 krooni) päevas alates 15.09.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Axxxx Pxxxxxx kanda.

2. Välja mõista Axxxx Pxxxxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kasuks menetluskulud summas 8000 (kaheksa tuhat) krooni.

3. Välja mõista Axxxx Pxxxxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas)

2-10-23206 väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal esitas 17.05.2010. a kohtule hagiavalduse Axxxx Pxxxxxx vastu krediidivõla summas 25 000 krooni, intressivõla summas 3020,14 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise summas 1239,75 krooni ja kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.

Kohus võttis hagi 27.05.2010. a menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 31.05.2010. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagis tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.01.2007. a krediitkaardi lepingu, millega hageja võimaldas kostjale krediiti summas 25 000 krooni. Kostja rikkus lepingut ja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Hageja ütles lepingu üles. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS §

101 lg 1 p 1, 4 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguskaitsevahendina nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist ning öelda leping üles. VÕS §

108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse

2-10-23206 täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras 10,5 % aastas, s.o 0,029 % päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodi 20.11.2009 kuni 13.05.2010. a eest summas 1239,75. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 14.05.2010 kuni 14.09.2010. a eest viivise suuruseks 899 krooni (põhinõue 25 000 krooni x 0,029 % x 124 päeva), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab kostjalt välja ka viivise alates lahendi tegemisest protsendina põhivõlast.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 5000 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 3000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maimu Laumets Kohtunik