2-09-40585/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-40585 Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg

07. september 2010. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind

N. G. (end K.) hagi A.F.`i vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes

19 575 krooni Menetlusosalised Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

N. G. (IK xxx; elukoht: xxx)

Paul Paas, volikirja alusel

A.F. (IK xxx; elukoht: xxx)

A. N., volikirja alusel

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada et N. K. (IK xxx), kes on sündinud xxx. a Kohtla-Järve linnas, mille kohta Ida-Viru Maavalitsuses on 08.11.2004. a koostatud sünniakt nr 456, põlvneb A.F.`ist (IK xxx).

3. Välja mõista A.F.`ilt N. K.`i kasuks elatis lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest so 17. augustist 2009. a igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni N. K.`i täisealisuseni so kuni 29. oktoobrini 2022. a, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Tagastada N. G.`ile (konto 221017743524 Swedbank) 01.03.2010. a Rahandusministeeriumi kontole 221013921094 viitenumbrile 310078492 enammakstud ekspertiisitasu 450 (nelisada viiskümmend) krooni

5. Tagastada L. F.`le (konto 1102141785 Swedbank) A.F.`i eest Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 viitenumbrile 2900072136 (siire tehtud viitenumbrile 3100057484) enammakstud ekspertiisitasu 450 (nelisada viiskümmend) krooni

MENETLUSKULUD

1. Välja mõista kostjalt A.F.`ilt riigilõiv riigituludesse 5 000 (viis tuhat) krooni.

2. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud ja hagiavaldus

1. N. G. (end K.) ja A.F. elasid vabaabielus 2003. aasta oktoobrist kuni 2004. aasta veebruarini. Kooselust sündis xxx. a poeg N. K.. Lapse sünnitunnistusel kanne isa kohta puudub.

2. N. G. esitas 17.08.2009. a Viru Maakohtule hagi A.F.`i vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks kostjast ja elatise nõudes.

3. Hagiavalduse kohaselt elab laps koos hagejaga ning kostja ei osale ega toeta ühise lapse kasvatamist, seega ei täida kostja ülalpidamiskohustust. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsuuruses 2 175 krooni tagasiulatuvalt alates 17.07.2008. a

II Kostja vastus

4. Kostja esitas 29.12.2009. a kohtule vastuse (tl 56-58), milles ei tunnistanud hagi. Kostja märkis, et poolte kooselu lõppes seetõttu, et kostjal on kahtlustused hageja ustavuses, pärast kooselu lõppu teatas hageja kostjale, et ta ootab last. Kostja palus hagejat, et nad teeksid DNA testi ning kui vastus oleks olnud positiivne ja tõendanud, et laps põlvneb kostjast, oleks kostja olnud nõus last materiaalselt toetama, kuid hageja keeldus DNA testist.

III Kohtuistung

5. Hageja esindaja taotles elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest summas 2 175 krooni ning taotles, et kohus tuvastaks lapse põlvnemise kostjast, kuna DNA analüüsi tulemustega on tõendatud lapse põlvnemine kostjast.

6. Kostja ja kostja esindaja võtsid õigeks, et laps põlvneb kostjast, samuti nõustusid sellega, et elatise suurus on 2 175 krooni, kuid märkisid, et elatis tuleks välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest, sest kohus tuvastab lapse põlvnemise kohtuotsusega ning isa ja lapse vastastikused kohustused tulenevad seaduse kohaselt põlvnemisest, mistõttu pole õige välja mõista elatist hagi esitamise hetkest.

IV Kohtu põhjendused

7. 01.07.2010. a jõustunud perekonnaseaduse PkS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud PkS.

8. PkS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 p 2 ja 3 järgi on lapse isa mees, kes on lapse eostanud ning loetakse et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus isaduse (põlvnemise isast) asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

9. Ekspertiisiakti (tl 85-86) kohaselt on tõenäosus DNA analüüside põhjal, et kostja saab olla lapse bioloogiline isa 99,9999989%. Lisaks sellele võttis kostja kohtuistungil isaduse omaks (PkS § 87, TsMS § 231 lg 2).

10. Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

11. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni.

12. Pooled ei vaidle elatise suuruse osas. Kostja on nõus maksma elatist miinimumsummas (käesoleval ajal 2 175 krooni).

13. Pooled vaidlevad elatise väljamõistmise algusaja üle (vt kohtuotsuse p 5 ja 6).

14. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et elatis tuleb välja mõista alates elatisehagi esitamisest ning kostja seisukoht, et elatist tuleb maksta alates kohtuotsusest, millega põlvnemine tuvastatakse, pole õige.

Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab PkS § 70 lg 1 järgi (kuni 01.07.2010. a kehtinud redaktsioon) kohus esitatud elatisenõude rahuldada alates hagi esitamisest, Riigikohus märkis: „PkS § 38 lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine /.../ See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PkS § 70 lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest, PkS § 70 lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid PkS § 70 lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Samale seisukohale asus kolleegium ka

16. mai 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest“ (kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222510177 ).

15. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi, tuvastab lapse põlvnemise kostjast ja mõistab lapsele elatise alates elatisehagi kohtusse esitamisest.

Menetluskulud

16. Kohus on rahuldanud hageja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastanud hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel (kohtu 26.10.2009. a määrus).

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud, mille kandmisest hageja vabastati, mõista kostjalt välja riigituludesse vastavalt TsMS § 190 lg 3. Menetluskulu on riigilõiv 5 000 krooni.

17. Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik (kostja) peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900072136.

19. Hageja ja kostja on kumbki tasunud tagatiste kontole tasu DNA ekspertiisi tegemise eest

1 800 krooni (tl 68, 72). Ekspertiisi maksumus kokku oli 2 700 krooni (tl 87). TsMS § 150 lg

7 kohaselt menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam makstud ulatuses. Seega tuleb nii hagejale kui kostjale tagastada enammakstud ekspertiisitasu 450 krooni.

20. Menetlusosaliste menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda

Kohtunik