2-10-15407/37 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-15407 Otsuse tegemise aeg ja koht 15.september 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A.A.a hagi T.P.i vastu elatise nõudes ja laste elukoha määramise (otsustusõiguse andmise) nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 26.08.2010 Hageja: A.A. (IK xxx, elukoht: xxx) Menetlusosalised

Kostja:

Eestkosteasutused: Jõhvi Vallavalitsus Illuka Vallavalitsus T.P. (IK xxx, xxx)

Sotsiaaltöötaja E. E.

Vallasekretär M. T.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A.a hagi.

2. Lõpetada T.P.i ja A.A.a ühine hooldusõigus laste K. A.a, A.A. ja K.A.osas ja anda laste hooldusõigus täielikult üle A.A.ale.

3. Välja mõista T.P.ilt A.A.a kasuks alates 01.04.2010 igakuine elatis 1088 krooni K.A.(IK xxx) ülalpidamiseks, igakuine elatis 1088 krooni A.A. (IK xxx) ülalpidamiseks ja igakuine elatis 1088 krooni K.A.(IK xxx) ülalpidamiseks kuni laste täisealisuseni või ülalpidamist saama õigustatud isikute vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni.

4. Elatise väljamõistmise nõude menetlusega seotud menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.

5. Ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude menetlemisega seotud menetluskulud tuleb jätta A.A.a kanda.

6. Teatada ühise hooldusõiguse lõpetamisest ja laste K. A., A.A. ja K.A.hooldusõiguse täielikust üleandmisest A.A.ale laste elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.

EDASIKAEBE KORD

2 (4)

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

1. A.A. esitas 01.04.2010 Viru Maakohtule hagi T.P.i vastu elatise nõudes. Avalduse kohaselt on hageja ülalpidamisel 3 alaealist last: 1) K. A. sündinud xxx; 2) K. A. sünd xxx; 3) A. A. sündinud xxx.

02.03.2010 lahutasid pooled oma abielu ja kostja lahkus kodust koos tütar K.ga ning asus omaette elama. Ülejäänud kaks last jäid elama koos hagejaga. Hageja tuludest ei jätku laste ülalpidamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis 2175 krooni poeg A.A. ülalpidamiseks.

2. 26.05.2010 esitas hageja avalduse, milles muutis hagi eset ja palus: 1) määrata laste K. A.a, A.A. ja K.A.elukohaks hageja alaline elukoht: xxx; 2) välja mõista kostjalt elatis kõigi kolme lapse ülalpidamiskulude katteks summas kokku 6525 krooni (3x2175) kuus alates 01.04.2010. Avalduse kohaselt elavad kõik lapsed hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja laste ülalpidamisest osa ei võta.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja on vägivaldne ja ähvardab lapsi vägivallaga, et nad kostjaga ei kohtuks. Kostja oli sunnitud hageja juurest põgenema. Kostja loovutas ühisvaraks olnud korteri hagejale, et tagada laste kindel tulevik kindla elukoha näol. Kostja kannab igakuised peretoetused hagejale. Kostja palus määrata laste elukohaks nii hageja kui ka kostja ajutine elukoht ja jätta elatisenõue rahuldamata.

LASTE ÄRAKUULAMINE

4. K. A. – tahab elada isa juures. Ema juures oli viimati suvel veidi aega. Isa juures on kodu ja sõbrad. Ema korterit koduks ei pea. Koolis läheb õppimine hästi. Koolitükke aitab ette valmistada isa ema. Kui isa on Soomes tööl, hoolitsevad nende eest vanaema ja tädi. Koduseid töid teevad vanaema ja tädi. Isa teeb remonditööd teises korteris.

A. A. – tahab elada isa juures, sest isa armastab ja hoolib neist. Emal meeldib pidudel käia. Neile ei meeldi, et ema joob ja suitsetab. Isa on korralik. Koolis läheb õppimine hästi. Kui isa on Soomes, tegelevad nendega vanaema ja tädi.

K. A. – tahab elada koos isaga. Isa juures on kodu ja sõbrad. Ema neid oma lasteks ei pea. Karjub ainult nende peale. Kui ema kodunt ära läks, läks ta koos õde K.ga ema juurde, kuid oli seal vaid kaks päeva, sest ei tundnud end seal hästi. Ema käis puhkamas, kuid neid kaasa ei võtnud. Emale meeldib tihti pidutseda. Ema juures on igav. Ema käis Kuremäel, kuid neid vaatama ei tulnud. Kui koos elati, tuli ema koju võõraste meestega.

Eestkosteasutuste arvamus

3 (4)

5. Jõhvi Vallavalitsus ja Illuka Vallavalitsus esitasid arvamused, et laste elukohaks tuleks määrata laste isa elukoht.

KOHTUISTUNGIL

6. Kohtuistungil jäi hageja seisukohale, et laste elukohaks tuleb määrata tema elukoht. Hageja vähendas elatise nõuet ja palus seoses kostja väikese sissetulekuga välja mõista elatis 4500 krooni kuus kõigi laste peale kokku.

7. Kostja võttis õigeks, et laste huvides on määrata laste elukohaks hageja elukoht, kuid vaidles vastu elatise nõudele. Kui hageja tahtis lapsi enda juurde võtta, peab ta ka ise ülalpidamiskulud kandma. Kostjal puudub võimalus mingilgi määral elatist maksta.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub tervikuna rahuldamisele.

9. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) poolte alaealised lapsed elavad koos hagejaga. A. A. jäi peale vanemate lahku minekut elama isaga, tütar K. elas emaga koos kolm päeva ja naasis isa elukohta, tütar K. elas emaga umbes kuu aega ja peale seda asus elama taas isa juurde. Alates aprillist 2010 elavad kõik lapsed isa elukohas; 2) laste huvidest lähtuvalt on otstarbekas jätta lapsed elama isa elukohta; 3) kostja ei võta osa laste ülalpidamiskulude kandmisest alates kooselu lõppemisest hageja ja kostja vahel.

10. Alates 01.07.2010 kehtib uus Perekonnaseadus (PkS). Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 210 lg.2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

11. PkS § 145 lg.1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

PkS § 137 lg.1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

12. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses PkS § 137 mõttes ühise hooldusõiguse lõpetamist ja otsustusõiguse andmist temale ning kostja on kohtuistungil leidnud, et laste huvides on see, et lapsed elavad koos isaga, so otsustusõigus on otstarbekas jätta hagejale nii kauaks kuni kostja suudab oma elu korda seada. Kohus leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise ja otsustusõiguse hagejale jätmise osas puudub vaidlus, st kostja on selle nõude õigeks võtnud.

13. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p.1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PkS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lähtudes ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 100 lg.1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

4 (4) PkS § 100 lg.2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PkS § 101 lg.1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

14. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja oma alaealiste laste vanematena kohustatud oma lastele ülalpidamist andma (PkS §-d 96-97). Kostja ei ela koos lastega ja sellega seoses on tal tulenevalt PkS §-de 100 lg.2 ja 101 lg.1 kohustus lastele raha perioodilise maksmisega ülalpidamist maksta.

15. Hageja hageb kostjalt lastele elatist alla PkS § 101 lg.1 kehtestatud elatise minimaalmäära ühe lapse kohta. Antud juhul on elatise minimaalmääraks 2175 krooni lapse kohta. Kohus leiab, et kuna hageja hageb kostjalt elatist 1500 krooni lase kohta kuus, puudub vajadus põhjendada, kas nimetatud elatisemäär vastab õigustatud isiku vajadustele ja tavalisele elulaadile ning teistele PkS § 99 sätestatud tingimustele.

16. PkS § 102 lg.1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teistele isikutele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PkS § 102 lg.2 kohaselt vanemad ei vabane PkS § 102 lg.1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Kui vanem on PkS § 102 lg.1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülapidamiseks ühetaoliselt.

17. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja töötasuks 4350 krooni kuus. Juhindudes PkS § 102 lg.2 on põhjendatud elatise suuruseks 1088 krooni kuus lapse kohta.

18. Maakohus on seisukohal, et antud juhul puuduvad mõjuvad põhjused PkS § 103 mõttes ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks või täitmise ajaliseks piiramiseks või elatise suuruse vähendamiseks alla 1088 krooni.

MENETLUSKULUD

19. TsMS § 164 lg.1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Laste ühise hooldusõiguse lõpetamise nõue menetletakse üldjuhul hagita menetluses (PkS § 137 lg.1). TsMS § 172 lg.1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Maakohus leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude (laste elukoha määramise) menetlemisega seotud kulud tuleb jätta hageja A.A.a kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Olev Mihkelson Kohtunik

Digitaalselt allkirjastatud