2-09-68352/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-68352

Tsiviilasi

OÜ AF hagi AR vastu võla nõudes

Hagi hind

13 665,46 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja - OÜ AF(registrikood XXX, asukoht XXX);

Hageja esindaja – Ene S (Julianus Inkasso OÜ );

Kostja – AR(isikukood XXX, elukoht teadmata)

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AR’ilt võlgnevus 20 018,33 EEK

(kakskümmend tuhat kaheksateist krooni ja 33

senti) OÜ AF kasuks.

3. Välja mõista AR’ilt OÜ AF kasuks viivis 0,044%

päevas põhinõudest (13 665,46 kroonilt) alates

16.12.2009.a kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

Välja mõista AR’ilt menetluskulu 4 200 EEK (neli tuhat

kakssada krooni) OÜ AF kasuks.

Menetluskuludelt (4 200 kroonilt) tuleb tasuda viivist

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg

2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul arvates otsusest

kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või

Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja AS Sampo Pank vahel

sõlmitud järelmaksulimiidi lepingust tuleneva võla summas 13 665,46 krooni, intressi

1 674,92 krooni ja viivise 4 677,96 krooni.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ning viivis 0,044% päevas tasumata

võlasummalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui

isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul

viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule.

TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud,

kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud

tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja

esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on

tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2

kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kandnud menetluskulu summas 7 950 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu

maksekäsu kiirmenetluses, 3 000 krooni riigilõivu hagimenetluses, õigusabikulu summas

4 500 krooni ja riigilõiv menetlusdokumentide avaldamise eest summas 200 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse

avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui

hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli OÜ AF maksekäsu kiirmenetluse

avaldus AR(tsiviilasi nr 2-08-49122).

Nimetatud avaldus jäeti 03.11.2009 määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning

nimetatud määrus jõustus 27.11.2009.

Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 16.12.2009, seega ühe kuu jooksul pärast

maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Seetõttu mõistab kohus hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu

250 krooni osas kostjalt välja.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid

summas 4 500 krooni.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 4 500 krooni vajalik ja põhjendatud.

Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning

kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et

nõuaks õigusabikulude kandmist summas 4 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud 750 krooni ulatuses.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 0,044% päevas alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 750 krooni ning riigilõivud summas 3 450 krooni, kokku 4 200 krooni ning

menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tiia Mõtsnik

Kohtunik