2-10-40539/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. J.P. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.

2. Välja mõista J.P.`lt elatis igakuise elatusrahana J.P. kasuks poja A.P. (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 23.08.2010 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o. 10.01.2027 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses J.P. kanda.

4. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuasja number 2-10-40539 Otsuse tegemise aeg ja koht 10.september 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J.P. hagi J.P. vastu elatise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Menetluse staatus Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

J.P. (IK xxx; elukoht: xxx)

J.P. (IK xxx, elukoht:xxx)

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja esitas 23. augustil 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust 10.01.2009.a. sündinud poeg A.P.. Kostja perekonda materiaalselt ei toeta ning laps on hageja ülalpidamisel. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise lapse ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus.

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 07.09.2010 kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi (tl. 10). Kostja nõustus maksma elatist igakuise elatusrahana 2175 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Kostja esitas 07.septembril 2010 kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et nõustub hagiga (tl. 10).

Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hageja palus kostjalt välja mõista elatise alaealise poja A.P. (sündinud 10.01.2009) ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 4) nähtub, et hageja J.P. on alaealise lapse A.P. ema, seega on ta lapse seaduslik esindaja. J.P. on lapse A.P. isa.

Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, lg 2, lg 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, nõustudes hagiga täielikult.

Hagiavaldus on kohtule esitatud 23.08.2010, seega kohus mõistab elatise välja alates 23.08.2010.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

Elatise hagi menetluselt riigilõivu ei võeta. Muude menetluskulude kohta pooled andmeid ei esitanud.

Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Helgi Vinni Kohtunik