2-10-7495/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-7495

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Kohtuotsuse tegemise aeg

14. september 2010, kirjalikus menetluses poolte nõusolekul Tsiviilasi Meeri Jakobson hagi Reinu Toidukaubad OÜ vastu töövaidluses Hagihind 23358 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Meeri Jakobson Kostja: Reinu Toidukaubad OÜ, reg nr 10192710, asuk Soinaste küla, kanarbiku 1, 61701 Ülenurme vald, Tartumaa, e-post: reinu@kodu.ee Kostja esindaja: juhatuse liige Marko Halling ja Agur Lehis

RESOLUTSIOON 1.Jätta rahuldamata Meeri Jakobson hagi Reinu Toidukaubad OÜ vastu töövaidluses.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja Meeri Jakobson kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Postija sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD ja MENETLUSE SENINE KÄIK Poolte vahel on sõlmitud 1. Novembril 2006 tööleping nr 258, mille kohaselt hageja töötas kostja juures koka ametikohal. Juhataja käskkirjaga 3. septembrist 2009 ütles kostja tööandjana alates

12. augustist 2009 üles töölepingu seoses töölepingu rikkumisega TLS § 88 p 3 alusel, kuna hageja ei ilmunud peale oma puhkuse lõppu 11. augustil 2009 tööle. Hageja pöördus 31. Augustil 2008. A töövaidluskomisjoni avaldusega saamatajäänud palga nõudes (töövaidlusasi nr 9.2-2/4527-2009, avaldus tl 34). 18. Detsembril 2009 esitas hageja töövaidluskomisjonile uue avalduse, mille kohaselt ta ei ole nõus sellega, et temaga lõpetati tööleping TLS § 91 lg 2 alusel seoses töölepingu rikkumisega. Hageja taotles hüvituseks varalist ja mittevaralist kompensatsiooni kokku 22 400 krooni (töövaidlusasi nr 9.2-2/6207-2009 ). 11. Jaanuaril 2010 esitas hageja töövaidluskomisjonile avalduse, mille kohaselt ta vaidlustab seoses töölepingu rikkumisega ülesütlemise vastavalt TLS § 88 p 3. Nimetatud avaldus on registreeritud tööinspektsioonis 10. Jaanuaril 2010 (st üks päev varem). Istung nimetatud töövaidlusasjas toimus avalduse esitamisega samal päeval st 11. Jaanuaril 2010. Komisjon tegi asjas 11. Jaanuaril 2010 otsuse, millega rahuldas hageja kui avaldaja avalduse osaliselt. Komisjon tunnistas töölepingu ülesütlemise OÜ Reinu Toidukaubad poolt 12. Augustist 2009 tühiseks ja tunnistas, et hageja tööleping ei ole lõppenud ülesütlemisega. Komisjon otsustas lõpetada hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 kohaselt 29. Oktoobrist 2009. Komisjon mõistis OÜ-lt Reinu Toidukaubad hageja kasuks välja hüvitise ühe keskmise kuupalga ulatuses 7786 krooni.

Oü Reinu Toidukaubad esitas tööandjana 12. Veebruaril 2010 kohtule taotluse, et kohus vaataks Meeri Jakobsoni poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina (lk 4). Kohus kohustas hagejat oma nõuet täpsustama ja hageja esitas kohtule 5. Aprillil 2010 hagiavalduse hüvitise nõudes (lk 14).

HAGEJA NÕUE (lk 14) Poolte vahel olid pidevalt arusaamatused seoses palga maksmisega. Hageja SEB panga konto väljavõtte kohaselt maksis kostja hagejale perioodil 11. November 2008 – 14. Juuli 2009 töötasuks 31931 krooni (neto), kuid maksudeklaratsiooni andmetel on kostja maksnud hagejale 65124 krooni (neto). Sellest tulenevalt esitas hageja kostjale lahkumisavalduse ja palus välja maksta saamata jäänud töötasu. 27. Augustil 2009 saatis kostja juhatuse liige A. Lehis hagejale teate, et hageja lahkumisavalduse alusel ei ole võimalik hagejat töölt vabastada ja paluti esitada vormikohane lahkumisavaldus, seejuures selgitamata, mida tähendab vormikohasus. 3. Septembril 2009 saadeti hagejale järjekordne teade, milles kostja teatas hagejale töölepingu ülesütlemisest alates 11. Augustist 2009 vastavalt TLS § 88 p 3. Hageja pöördus Eesti Töötukassa poole töötuskindlustushüvise saamiseks. Kuna aga hageja vallandamise aluseks oli TLS § 88 p 3, siis jäeti hagejale töötukindlustushüvis määramata. Seega on kostja tekitanud hagejale nii materiaalset kui ka moraalset kahju. Tööinspektsioon leidis, et kostja poolne töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja taotleb kohtult välja mõista kostjalt tema kasuks hüvitis kolme keskmise kuupalga ulatuses. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

KOSTJA SEISUKOHT (tl 27-28) Hageja viibis puhkusel alates 13. Juulist 2009. Pärast puhkuse lõppu hageja tööle ei ilmunud. Kostja säilitas heas usus hagejale töökoha, uskudes, et hagejal on mõjuv põhjus töölt puudumiseks. 27. Augustil 2009 esitas hageja avalduse, milles soovis töölepingut lõpetada TLS § 91 lg 2 alusel. Hageja ei põhjendanud töölepingu lõpetamise aluse valikut. Kostja ei rahuldanud avaldust ja nõudis asjakohast lahkumisavaldust või seletuskirja. 3. Septembril 2009 lõpetas kostja töölepingu hagejaga alates töösuhte tegeliku lõppemise päevast ja teatas sellest tähitud kirjaga hagejale. 7. Septembril 2009 esitas hageja seletuskirja töölt puudumise põhjuste kohta. Hageja väited töötasu ebaõige väljamaksmise kohta ei vasta tegelikkusele. Kostja on käitunud töölepingu lõpetamisel heas usus ja mõistlikult. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtuistungil kostja esindaja seletas, et kostjal ei ole hageja poolt esitatud töölt lahkumise avaldust. Avaldusega tegelenud osakonna juhataja Viljar Vaher, on lahkunud töölt ja avaldust ei ole õnnestunud leida. Kuna hageja avaldus oli puudustega, siis ilmselt Viljar Vaher ei pidanud seda avalduseks ja jättis enda kätte. Pärast puhkust hageja tööle tulla ei tahtnud. Tööl käis ta üksnes selleks, et esitada kaduma läinud avaldus ja seletuskiri ja seda kahe nädalase hilinemisega pärast puhkust. Hageja sai teada töölepingu ülesütlemisest 28. Septembril 2009. Töövaidluskomisjoni istung toimus 11. Jaanuaril 2010 ja sellel istungil esitas hageja mingi avalduse, mida komisjon soovitas. Kostja leiab, et hageja on pöördunud töövaidluskomisjoni liiga hilja, pöördumise tähtaeg on möödunud.

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Hageja jättis 24. Augusti 2010 kohtuistungile ilmumata. Hageja teatas 1. Juunil 2010 kohtule, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda, sest sõidab teise riiki tööle ja tuleb tagasi novembris. Muid taotlusi hageja kohtule ei ole esitanud (lk26). Kuna hageja oli varasemalt nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, millega nõustus kohtuistungil ka kostja, siis lõpetas kohus asja menetluse kirjalikus menetluses (lk 38). Kohus on välja selgitanud, et seoses hageja töövaidlusega on töövaidluskomisjonis alustatud kolm erinevat töövaidlusasja, millest küll kahes asjas on komisjon teinud ühe otsuse. Hageja pöördus kõigepealt töövaidluskomisjoni seoses saamata jäänud palga nõudega 31. Augustil 2009. Töölepingu ülesütlemist tööandja poolt on hageja esmakordselt vaidlustanud 18. Detsembril 2009 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, misjärel esitas hageja veel täiendava vastavasisulise avalduse töövaidluskomisjonile 11. Jaanuaril 2010. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hageja on ise hagis avaldanud, et kostja teatas talle töölepingu ülesütlemisest TLS § 88 p 3 alusel 3. Septembril 2009 (lk 14) ja lisanud hagile lisana ka vastava töölepingu lõpetamise teate (lk 16), millel on küll kättesaamise kuupäevaks märgitud 28. September 2009. Kostja esindaja kinnitas, et hageja sai töölepingu ülesütlemisest teada 28. Septembril 2009 (lk 38). Samas nähtub Eesti Töötukassa 12. Oktoobri 2009 otsusest (töövaidlusasja nr 9.2-2/67-2010 toimik lk 11), et hageja on pöördunud Eesti Töötukassa poole hüvise saamiseks seoses töölepingu lõpetamisega juba 14. Septembril 2009. Kohus leiab, et vähemalt nimetatud kuupäevaks pidi hageja olema ka teadlik töölepingu ülesütlemisest tööandja poolt ja ülesütlemise alusest. Kui hageja ei nõustunud töölepingu ülesütlemisega, pidanuks ta esitama avalduse töövaidluskomisjonile või hagi kohtule

30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest 14. Septembril 2009. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg aegumistähtaeg. TSÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TSÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohustatud isikkostja on kohtule avaldanud, et töövaidluskomisjoni pöördumise tähtaeg töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõudes on möödunud, seega on kostja esitanud aegumise vastuväite. Vastuväide on TLS § 105 lg 1 ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 2 alusel põhjendatud. TLS § 105 lg 2 kohaselt on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kui töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõue on aegunud, siis jääb rahuldamata ka hageja nõue hüvitise saamiseks.

Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole esitanud ka tähtaja ennistamise nõuet. Tähtaja ennistamine ei oleks aga ka põhjendatud. Nimelt on hageja kohtule esitatud hagi täienduses märkinud, et seoses töölepingu ülesütlemisega TLS § 88 lg 3 alusel jäi temal saamata töötu kompensatsioon töötukassast ja just nimetatud asjaolu ajendas hagejat vaidlustama töölepingu ülesütlemist. Samas nähtub Eesti Töötukassa 12. Oktoobri 2009 otsusest, et töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsustas Eesti Töötukassa juba 12. Oktoobril 2009, st ajal, mil aegumistähtaeg ei olnud veel lõppenud. Asja materjalidest ei nähtu mõjuvaid põhjusi, mis takistasid hagejal esitada avaldus töövaidluskomisjonile või hagi kohtule kohe pärast Eesti Töötukassa keelduvast otsusest teadasaamist. Hagi tuleb täielikult jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi läbivaatamisel. Kostja on tasunud asjas riigilõivuna 1600 krooni, mis tuleb kostjale tagastada vastava taotluse esitamisel.

Kohtunik