3-10-807/41 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-10-807

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 14.september 2010.a Tallinn Haldusasja number 3-10-807 Haldusasi

R. L.i (L.) kaebus Tallinna Transpordiameti kohustamiseks hüvitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju. Menetlusosalised Kaebuse esitaja R. L.. Vastustaja Tallinna Transpordiamet, esindaja Talvo Rüütelmaa. Asja läbivaatamise kuupäev 01.september 2010.a Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Tallinna Transpordiametilt R. L.i kasuks välja Tallinna Transpordiameti õigusvastase toiminguga tekitatud kahju 617,00 krooni (HKMS § 26 lg 1 p 4).

2. Mõista Tallinna Transpordiametilt R. L.i kasuks välja menetluskulud 252,00 krooni (HKMS § 92 lg 1).

3. Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 14.09.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.09.2009 koostas AS-i Ühisteenused parkimisjärelevalve ametnik A.V. sõiduauto Peugeot registreerimismärgiga xxxxxx parkimisnõuete rikkumise eest Tallinnas viivistasu otsuse nr 0053002353. Viivistasu otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude kirjelduse kohaselt on sõiduauto Peugeot registreerimismärgiga xxxxxx 15.09.2009 kell 16:36 pargitud Kooli tn 4 parkimistasu maksmata. Viivistasu otsusega määrati tasumisele viivistasu summas 480,00 krooni, mis tuli tasuda 14 päeva jooksul viivistasu otsuse kättetoimetamisest arvates (tl 38, 73,98).

2. Liiklusregistri andmebaasist nähtuvalt on R. L. sõiduauto Peugeot registreerimismärgiga xxxxxx omanik (tl 96).

3. Tallinna Transpordiamet esitas 03.12.2009 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks võlgnikult R. L.ilt viivistasu 480,00 krooni sissenõudmiseks ja täitedokumendi AS Ühisteenused 15.09.2009 viivistasu otsuse nr 0053002353 (tl 37-38).

4. 04.12.2009 kuni 18.02.2010 viis kohtutäitur Mati Kadak R. L.i suhtes läbi täitemenetluse täiteasjas nr 008/2009/8872 (tl 35-52), mille käigus kanti 05.02.2010 R. L.i kontolt kohtutäituri M. Kadaku kontole 1080,00 krooni (tl 7) ja 17.02.2010 kanti kohtutäituri kontolt 480,00 krooni üle nõudjale Tallinna Transpordiametile (51,52).

5. R. L. esitas 12.02.2010 Tallinna Transpordiametile taotluse kahju hüvitamiseks, 01.03.2010 vastati R. L.ile, et tema taotlust ei rahuldata (tl 10-11).

6. R. L. esitas 30.03.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Transpordiameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Transpordiameti kohustamiseks hüvitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju. Kohus tagastas 16.04.2010 määrusega kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2010 määrusega rahuldati R. L.i määruskaebus ja tühistati Tallinna Halduskohtu 16.04.2010 määrus haldusasjas nr 3-10-807. Kohus jättis kaebuse 14.05.2010 määrusega käiguta ja võttis kaebuse 26.05.2010 määrusega menetlusse.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

7. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Transpordiameti poolt viivistasu otsuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole pöördumisega tekitatud kahju summas 1097,00 krooni hüvitamist.

Kaebuse asjaolude kohaselt väidetavalt koostati kaebuse esitajale viivistasu otsus ning toimetati see tähtpostiga kaebuse esitaja rahvastikuregistri järgsele elukoha aadressile. Kaebuse esitaja viivistasu otsust kätte ei saanud, mistõttu ei saanud ta viivistasu ka tasuda. Tallinna Transpordiamet edastas seepeale viivistasu nõude kohtutäiturile sissenõudmiseks. Kohtutäitur võttis kaebuse esitaja pangakontolt 05.02.2010 maha 1097,00 krooni. Kaebuse esitaja sai panga maksekorraldusest teada, et talle on koostatud viivistasu otsus. Kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamise kohta saadetud täitmisteadet kaebuse esitaja kätte ei saanud.

Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja rikkus hea halduse põhimõtteid, jättes kaebuse esitaja teavitamata tema suhtes tehtud otsusest. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-s 1 sätestatule kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest arvates. Täitmiseks kohustuslik saab olla üksnes kehtiv haldusakt (HMS § 60 lg 1). Koormava haldusakti kättetoimetamist peab tõendama haldusorgan.

Viivistasu otsuse kättetoimetamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse (MKS) 4. peatükis sätestatut. Viivistasu otsuse kolmas eksemplar saadetakse tavaliselt posti teel tähtsaadetisena. Seega tuleb lähtuda MKS §-st 54, mille lõige 6 ei näe ette võimalust, et füüsilisele isikule võib dokumendi posti teel kättetoimetatuks lugeda mingi aja möödumisel postitamisest või teate jätmisest tähtkirja saabumise kohta.

Viivistasu kohustust ei ole võimalik täita, kui isik ei ole viivistasu määramisest teadlik. Kui isik ei ole haldusakti kätte saanud, ei tohi seda ka sundtäitmisele pöörata. Kuna sundtäitmine toob kaasa intensiivse omandiõigusesse sekkumise, peab see toimuma rangelt seaduses sätestatud põhimõtteid järgides. Üksnes juhul, kui sundtäidetav haldusakt ja täitemenetluse algatamise teade on adressaadile nõuetekohaselt teatavaks tehtud, on adressaadil võimalused oma õiguste kaitseks vaidlustada viivistasu otsus või vältida sundtäitmist haldusakti vabatahtliku täitmise teel. Alles pärast seda, kui isikule on antud võimalus haldusakti täitmiseks ja isik ei ole haldusakti selleks määratud tähtaja jooksul täitnud, võib kohalik omavalitsus asuda viivistasu otsuse sundtäitmisele või saata selle kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks.

LS § 503 lg 3 kohaselt viivistasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral võib kohalik omavalitsus esitada viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Kohalikul omavalitsusel on tulenevalt haldusmenetluse põhimõtetest kohustus enne täitemenetluse algatamist kontrollida, kas täitma hakatakse kehtivat, s.o isikule kättetoimetatud haldusakti. Kehtivuse mitteomandanud haldusakti täitmiseks läbiviidud täitetoimingud on õigusvastased.

Käesolevas asjas ei ole viivistasu otsust kaebuse esitajale enne täitemenetluse alustamist kätte toimetatud. Seetõttu ei ole võimalik täitetoimingute sooritamise ajal haldusakti kättetoimetatuks ja kehtivaks lugeda. Seega ei omandanud viivistasu otsus nõuetekohase kättetoimetamata jätmise tõttu õiguslikku tähendust ega kehtivust, mistõttu kaebaja suhtes Tallinna Transpordiameti avalduse alusel täitemenetluse algatamine kui haldustoiming ei olnud õiguspärane ega kooskõlas hea halduse tavaga.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Käesoleval juhul ei ole nimetatud viisil õiguste kaitsmine või taastamine võimalik.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Haldusakt on kaebajale kätte toimetatud e-mailiga ja tööandja kaudu. Seega on viivistasu otsus nr 0053002353 jõustunud.

Riigikohus on lahendis 3-3-1-75-07 märkinud, et haldusakti ei loeta kättetoimetatuks siis, kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud tähitud kirja saabumise teate kätte saanud. Käesoleval juhul kinnitab AS Eesti Post postiteenuste divisjoni kliendihaldur T. K., et teatis saadeti adressaadile edasi. Seega tuleb lugeda viivistasu otsus kättetoimetatuks väljastusteate saamisest. Seega oli põhjendatud viivistasu otsuse täitmisele saatmine ning vastustaja tegevusest ei ole kaebajale kahju tekkinud.

Kaebusest ei ilmne, millest kaebaja väidetav kahju tuleneb.

Kohtuistungil selgitas vastustaja, et ta ei välista võimalust, et täitemenetluse algatamise avaldus saadeti kohtutäiturile ekslikult viivistasu otsuse kättetoimetamiseks saatmise asemel (tl 106).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Transpordiameti õigusvastase tegevusega tekitatud kahju summas 1097,00 krooni hüvitamist. Nimetatud summa võttis kohtutäitur kaebuse esitaja pangakontolt 05.02.2010 maha. Kaebusele lisatud AS SEB Pank 05.02.2010 maksekorraldusest (tl 7), täiteasjas nr 008/2009/8872 kohtutäituri tasu väljamõistmise 04.12.2009 otsusest (tl 42) ja täiteasja toimiku saldost (tl

51) nähtuvalt koosneb kaebusega nõutava kahju summa viivistasust 480,00 krooni, täitemenetluse alustamise tasust koos käibemaksuga 300,00 krooni, kohtutäituri põhitasust koos käibemaksuga 300,00 krooni ja panga teenustasust 17,00 krooni.

Kaebusele lisatud AS SEB Pank 05.02.2010 maksekorraldusele (tl 7) on märgitud AS Ühisteenused 15.09.2009 viivistasu nõue VTO 0053002353 ja täiteasi 008/2009/8872. Kaebuse materjalidest nähtuvalt esitas kaebuse esitaja 12.02.2010 Tallinna Transpordiametile taotluse kahju 1097,00 krooni hüvitamiseks, mis on kaebaja arvelt maha võetud seoses viivistasu otsuse kohtutäiturile edastamisega (tl 10-11). Seega oli kaebuse esitaja hiljemalt 12.02.2010 viivistasu otsuse nr 0053002353 olemasolust teadlik.

Vastuseks kohtu 14.05.2010 määrusele on kaebuse esitaja 24.05.2010 kohtule teatanud, et kaebuse esitaja ei ole viivistasu otsust vaidlustanud, kuna seda ei ole seaduses ettenähtud korras kätte toimetatud ning seega ei ole see kehtiv. Kaebuse esitajal puudub teave, kus, millal, millise sõidukiga jne väidetavalt parkimiskorda on rikutud. Kohtutäituri korraldusel tehtud maksekorralduselt ei ole võimalik nimetatud teavet saada. Kohtutäituri tegevust ei saa pidada Tallinna Transpordiameti kohustuse täitmiseks (tl 62).

Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt võib isikule ka juhul, kui talle haldusakti ei ole teatavaks tehtud, olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt 29.04.2009 määrus nr 3-3-1-19-09, 28.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-82-07, 09.05.2007 määrus asjas nr 3-3-1-23-07, 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-25-09). Kaebaja, olles hiljemalt 12.02.2010 viivistasu otsuse nr 0053002353 olemasolust teadlik, ei ole seda viivistasu otsust välja nõudnud.

Samas saatis kohus kaebuse esitajale 29.06.2010 kohtumäärusega vastustaja 16.06.2010 vastuse kaebusele ja 10.05.2010 kohtutäituri poolt kohtule esitatud täiteasja nr 008/2009/8872 materjalid (tl 35-52, 70-74, 77-78), sealhulgas viivistasu otsuse nr 0053002353. R. L. kinnitas kohtule eelnimetatud dokumentide kättesaamist 30.06.2010 (tl 87). Seega on kaebuse esitaja saanud viivistasu otsusega tutvuda ja otsustada, kas viivistasu otsusega rikutakse tema õigusi või mitte. Kaebuse esitaja ei ole viivistasu otsust HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Seega on viivistasu otsuse nr 0053002353 näol tegemist vastavalt HMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 kehtiva ja õigusjõudu omava haldusaktiga ning kaebuse esitajal on kohustus tasuda selle viivistasu otsusega määratud viivistasu 480,00 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole selle summa näol tegemist kaebuse esitaja kahjuga.

Kaebuse esitaja kahjuks saab olla 617,00 krooni, mis koosneb täitemenetluse alustamise tasust koos käibemaksuga ja kohtutäituri põhitasust koos käibemaksuga kokku 600,00 krooni ning panga teenustasust 17,00 krooni.

10. Kaebuse esitaja leiab, et kahju tekitati temale Tallinna Transpordiameti õigusvastase tegevusega, mis seisnes kaebajale kättetoimetamata viivistasu otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks esitamises.

10.1 LS § 502 lg 3 sätestab, et viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ametiisikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas edastatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Viivistasu otsuse kättetoimetamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse 4. peatükis sätestatut.

MKS § 52 lg 1 sätestab, et dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Käesoleval juhul on viivistasu otsust püütud kaebuse esitajale kätte toimetada posti teel. MKS § 54 lg 1 kohaselt Eestis elavale füüsilisele isikule toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Kui füüsiline isik ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument viimasel talle teadaoleval aadressil.

Rahvastikuregistri andmetel on R. L.i rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress olnud 12.11.2008 kuni 30.09.2009 ja alates 14.12.2009 XXXXX XXXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXX XXXX, XXXXX (tl 97). AS Eesti Post postiteenuste divisjoni kliendihalduri T. K. elektronkirjast nähtub, et R. L.ile adresseeritud viivistasu otsus nr 0053002353 on vastu võetud Põhja-Tallinna kandekeskuses 21.09.2009 ja saabunud Kernu postkontorisse 23.09.2009, kus on üritatud saadetist saajale kätte toimetada. Kuna saadetist ei saanud saajale väljastada, saadeti saajale teatis. Kuna saaja ei tulnud kirja postkontorisse nõudma, siis saadeti saadetis AS-le Ühisteenused tagasi. 09.10.2009 on saadetis Kernu postkontorist tagasi saadetud ja 13.10.2009 on saadetis Põhja-Tallinna kandekeskusest väljastatud (tl 71-72).

Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2007 kohtumääruses nr 3-3-1-75-07 on punktis 15 leitud: „…Kolleegium rõhutab, et kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Sama ulatuslik kohustus ei saa aga kehtida füüsilise isiku suhtes. Kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte saanud, siis ei ole ka alust lugeda, et haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud. Füüsiliste isikute puhul ei ole postitöötaja poolt kaebaja postkasti tähitud kirja saabumise kohta teate jätmine võrdsustatav haldusorgani poolt haldusakti teatavakstegemisega.“

Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kaebuse esitaja on väljastusteate kätte saanud, seega ei ole tõendatud, et viivistasu otsus on enne Tallinna Transpordiameti poolt 03.12.2009 kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist kaebuse esitajale teatavaks tehtud.

10.2 LS § 502 lg 7 p 2 kohaselt märgitakse mootorsõiduki omanikule või kasutajale kättetoimetatavasse viivistasu otsusesse muuhulgas viivistasu maksmise tähtaeg, mis LS § 502 lg 8 teise lause kohaselt ei tohi olla lühem kui 14 päeva mootorsõiduki omanikule või kasutajale viivistasu otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtutoimikus olevale viivistasu otsusele nr 0053002353 (tl 38,73,98) ongi märgitud, et viivistasu summas 480,00 krooni tuleb tasuda 14 päeva jooksul viivistasu otsuse kättetoimetamisest arvates. LS § 503 lg 3 kohaselt viivistasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral võib kohalik omavalitsus esitada viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Eeltoodud sätetest tulenevalt peab kohalik omavalitsus veenduma, et viivistasu otsus on mootorsõiduki omanikule või kasutajale kätte toimetatud ning kohalik omavalitsus võib esitada viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile vaid juhul, kui mootorsõiduki omanik või kasutaja ei ole viivistasu otsuse kättetoimetamisest arvates otsuses märgitud tähtaja jooksul viivistasu maksnud. Eeltoodud sätted annavad ka kohtutäiturile aluse eeldada, et kohalik omavalitsus esitab kohtutäiturile täitmiseks vaid kehtiva viivistasu otsuse.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kaebuse esitajale on viivistasu otsus nr 0053002353 LS § 502 lg 3 kohaselt kätte toimetatud, mistõttu on Tallinna Transpordiameti poolt 03.12.2009 kohtutäiturile täitmisavalduse esitamine õigusvastane.

11. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigikohtu halduskolleegium on 16.03.2005 otsuses asjas nr 3-3-1-93-04 (p 11) ja

09.03.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-94-09 (p 9) leidnud, et selles sättes on muu hulgas väljendatud ka põhjusliku seose nõue teo ja sellega tekitatud kahju vahel.

11.1 RVastS § 7 lg 4 kohaselt kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.02.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-121-08 on (p 12) leitud : „ Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kolleegium osutab oma 26. septembril 2006. a tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06 tehtud otsuse p-s 11 väljendatud seisukohale, et VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt tuleb teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutada testi, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks….“

11.2 Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 20 kohaselt on parkimisjärelevalve teostamisel tehtud viivistasu otsus täitedokument. Riigikohus on mitmes lahendis (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.2002 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, 08.10.2004 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-104-04 ja 16.12.2004 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-152-04) käsitlenud täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi olemust ja leidnud, et kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse.

Käesoleval juhul esitas Tallinna Transpordiamet 03.12.2009 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi Ühisteenused AS 15.09.2009 otsuse nr 0053002353 võlgnikult R. L.ilt viivistasu 480,00 krooni sissenõudmiseks. 04.12.2009 alustas kohtutäitur M. Kadak R. L.i suhtes sissenõudja Tallinna Transpordiameti avalduse ja Ühisteenused AS 15.09.2009 viivistasu otsuse nr 0053002353 alusel täitemenetluse täiteasjas nr 008/2009/8872 (tl 34-43).

Seega põhjustas R. L.i suhtes täitemenetluse läbiviimise Tallinna Transpordiameti poolt kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamine. Ilma Tallinna Transpordiameti nimetatud toiminguta ei oleks kohtutäituril tekkinud alust täitemenetluse läbiviimiseks ja täitemenetluse käigus R. L.i konto SEB Pangas arestimiseks. Seega on Tallinna Transpordiameti toiming põhjuslikus seoses kaebuse esitajale kahju tekkimisega.

Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegium 16.10.2002 määruses nr 3-2-1-119-02 (p 10) leidnud, et ebaõige täitedokumendi väljastamise tõttu tekitatud kahjude hüvitamise eest ei vastuta kohtutäitur, vaid täitedokumendi väljastaja. Kohtutäituri vastutuse küsimus võiks tõusetuda üksnes juhul, kui ta oleks rikkunud täitemenetluse reegleid.

11.3 Kuni 01.01.2010 kehtinud kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 22 lg 1 esimese lause kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. KTS § 221 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). KTS § 23 lg 1 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.10.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-88-09 (p 9) on leitud: „/…/ KTS § 21 lg 1 ning § 23 lg 1 esimese lause kohaselt tekib kohtutäituril õigus saada tasu neil juhtudel, mil kohtutäiturile on esitatud täitmisavaldus ja ta on alustanud täitemenetlust, milles on kätte toimetatud täitmisteade. Üldjuhul ei ole tasu saamise õiguse tekkimiseks vaja rohkem täitetoiminguid teha/…/“ Samuti sätestab alates 01.01.2010 kehtiv KTS § 28 lg 1, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 1 teise lause ja lg 2 esimese lause kohaselt tasub täitemenetluses menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 1 kohaselt menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega ning lõike 2 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.

Täiteasjas 008/2009/8872 04.12.2009 täitmisteate kättetoimetamise aktist (tl 43) nähtuvalt on täitmisteade ja täitedokument 21.01.2010 pandud XXXXXXX XXXXX XXXXX XXXX postkasti. Enne seda on 17.01.2010 kell 15:00 ja 21.01.2010 kell 10:00 käidud XXXXX XXXXX. 17.01.2010 ust ei avatud ja 21.01.2010 olid maja väravad kinni. Nähtuvalt kohtutäituri M. Kadaku 03.03.2010 vastusest Justiitsministeeriumile, on kohtutäitur lugenud täitmisteate TsMS § 326 lg 1 alusel R. L.ile aadressil XXXXX XXXX, XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX kättetoimetatuks 21.01.2010 (tl 47-48).

11.4 Seega, kuna Tallinna Transpordiameti poolt kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamine põhjustas R. L.i suhtes täitemenetluse läbiviimise, põhjustas see kaebuse esitajale kohtutäituri tasu maksmise kohustuse näol kahju. Käesoleval juhul on kohtutäituri tasu AS SEB Pank 05.02.2010 maksekorraldusest nähtuvalt kaebaja kontolt kinni peetud, millest tulenevalt on kahju summa suurenenud panga teenustasu 17,00 krooni võrra.

12. RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et kahju ei kuulu hüvitamisele juhul, kui kahju olnuks võimalik vältida kohase õiguskaitsevahendi kasutamisega. Seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas kaebuse esitajal oli kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid, mis oleksid kahju tekkimise ära hoidnud.

RVastS § 7 lg 1 viitab RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguskaitsevahenditele. RVastS §-d 3, 4 ja 6 reguleerivad vastavalt haldusakti kehtetuks tunnistamise nõuet, halduse toimingu lõpetamise nõuet ja haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõuet.

12.1 Kohus on käesolevas asjas kindlaks teinud, et kaebuse esitajale ei olnud viivistasu otsust kuni Tallinna Transpordiameti poolt 03.12.2009 kohtutäiturile täitmisavalduse esitamiseni teatavaks tehtud ja kaebuse esitaja sai AS SEB Pank 05.02.2010 maksekorraldusest teada, et talle on 15.09.2009 koostatud viivistasu otsus. Seega puudus kaebuse esitajal võimalus enne Tallinna Transpordiameti poolt 03.12.2009 kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist viivistasu tasuda või viivistasu otsust vaidlustada või muul viisil vältida Tallinna Transpordiameti poolt 03.12.2009 kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist.

12.2 RVastS § 7 lg 1 näeb kahjunõude eeldusena üksnes samas sättes näidatud õiguskaitsevahendite kasutamise võimalikkust. Seega pole RVastS § 7 lg 1 mõttes tegemist esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmisega täiteasjas 008/2009/8872 täitedokumendi vabatahtlikult tasumata jätmise näol või kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse või kohtutäituri muu otsuse vaidlustamata jätmise näol. Tulenevalt TMS §-dest 217 ja 218 ning KTS §-st 28 (kuni 01.01.2010 kehtinud) ja alates 01.01.2010 kehtiva KTS §-st 52 kuuluvad vaidlused kohtutäituri aktide õiguspärasuse üle lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras.

13. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt ja vastustajalt kuulub kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele 617,00 krooni, mis koosneb täitemenetluse alustamise tasust koos käibemaksuga ja kohtutäituri põhitasust koos käibemaksuga kokku 600,00 krooni ja panga teenustasust 17,00 krooni.

14. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse HKMS § 92 lg 2 kohaselt menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastavalt HKMS § 83 lg-tele 1 ja 2 on menetluskuluks riigilõiv. Kaebuse esitaja on käesolevas haldusasjas tasunud kaebuselt riigilõivu 250,00 krooni (tl 8) ja Tallinna Halduskohtu

16.04.2010 kohtumääruse peale esitatud määruskaebuselt 200,00 krooni (tl 20,24). Seega kuulub kaebuse esitajale vastustajalt väljamõistmisele menetluskulusid 252,00 krooni.

Aili Maasik Kohtunik