2-09-60142/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-60142 Tsiviilasi AS Ghagi MA vastu 11 748,45 krooni ja viivise väljamõistmiseks Hagi hind

11 748,45 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS G(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Ulvi A (XXX) Kostja MA(isikukood XXX elukoht XXX). Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt MAhageja AS G kasuks 11 748,45 krooni ja viivis 58,21 krooni, kokku 11 806,66 krooni.

3. Tagaseljaotsus on p 2 osas tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta AS G poolt kantud põhjendatud menetluskulud MA kanda.

2. Välja mõista kostjalt MA hageja AS G kasuks menetluskulu 3 420 krooni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või

Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE AS G esitas 17.11.2009 hagi MA vastu 11 748,45 krooni ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjalt välja mõista tehnilise valve lepingust ja rendilepingust tuleneva võlgnevuse summas 11 748,45 krooni ja viivise 58,21 krooni, kokku 11 806,66 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega kohtutäituri vahendusel üle antud 27.05.2010.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses palunud menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõivu summas

3 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 250 krooni ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 295 krooni. Käesoleva tsiviilasja raames on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel ning selleks on hageja tasunud kohtu deposiiti kohtutäituri tasu 420 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muu hulgas menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-dele 1 ja

7 on kohtuvälised kulud muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 3 000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Käesoleva tsiviilasja raames on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 3 000 krooni ning kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri tasu 420 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälisteks kuludeks juhul, kui kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, jättis kohus 16.09.2009 määrusega tsiviilasjas 2-07-31711 maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Käesolevas asjas on hagi esitatud 17.11.2009, seega hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu jätab kohus hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluses tasutud kulude väljamõistmiseks kostjalt rahuldamata. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 3 420 krooni.

Tiia Mõtsnik Kohtunik