2-09-18890/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-18890

K O H T U M Ä Ä R U S

ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-18890 Tsiviilasi COÜ hagi IP vastu viivise väljamõistmiseks Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamise taotluste lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: COÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) - hageja lepinguline esindaja: Kaili S (OÜ Pearu Õigusbüroo ) - kostja: IP(isikukood XXX; elukoht XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 8. september 2010.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada poolte poolt kohtule esitatud kompromissleping, mille kohaselt: 1. Kostja IP kohustub tasuma võlgnevuse, mis koosneb põhivõlgnevusest kompromisslepingu sõlmimise seisuga 14 190,17 krooni (neliteist tuhat ükssada üheksakümmend krooni ja 17 senti), millele lisanduvad hageja COÜ menetluskulud 1000 (üks tuhat) krooni, riigilõiv 875 (kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 4359,49 krooni (neli tuhat kolmsada viiskümmend üheksa krooni ja 49 senti), milliste summadega võlgnik nõustub. 2. Kostja kohustub tasuma eeltoodud võlgnevuse igakuiselt 28-ndaks kuupäevaks järgnevalt: 2.1. aprill kuni detsember 2010.a – 500 (viissada) krooni kuus;

2 2.2. jaanuar 2011.a – 15 924,66 krooni (viisteist tuhat üheksasada kakskümmend neli krooni ja 66 senti). 2.3. Osamaksed tuleb tasuda COÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX. 3. Kompromisslepingus kokku lepitud maksegraafiku rikkumisel (s.t makse laekub ettenähtust hiljem, ettenähtust väiksemas summas või ei laeku üldse) on hagejal alates esimesest rikkumisest õigus nõuda koheselt kogu võlasumma jäägi tasumist ja viiviseid vastavalt pooltevahelisele lepingule määras 19% aastas (0,053% päevas) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõue, ja kostja kohustub tasuma ka lisanduvat viivist, kuid kokku mitte suuremas summas kui põhivõla suurus. Täitemenetlusega seotud kulud kannab kostja. 4. Kostja kohustub tasuma hageja menetluskuludelt viivist kompromissi kinnitava määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ette nähtud ulatuses. II. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-09-18890 menetlus. III. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosaliste esindajatele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja COÜ taotlus menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. 2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist hagejale COÜ pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 (viissada) krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. 3. Jätta ülalpool nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: "2-09-18890, riigilõiv määruskaebuse esitamisel". Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

3 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK COÜ esitas 28.04.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IP suhtes 21 968,42 krooni sissenõudmiseks. IP esitas nõudele vastuväite, milles tunnistas võlausaldaja nõuet üksnes osaliselt. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 16.10.2009.a maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja materjalid Harju Maakohtule nõude menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 21.10.2009.a määrusega jätkas Harju Maakohus nõude menetlemist hagimenetluses. 22.04.2010.a on pooled esitanud kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, milles ühtlasi taotlevad tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Hageja palub tagastada kohtul pool menetluses tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromissleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetluseosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

4

Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Asja materjalidest nähtuvalt on COÜ tasunud 28.04.2009.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-is riigilõivu 750 krooni (viitenumber 2900072369; selgitus: "Riigilõiv COÜ avalduse eest IP vastu"). Hagimenetluses on COÜ tasunud Rahandusministeeriumi ülalnimetatud arveldusarvele 22.10.2009.a täiendavalt riigilõivu summas 250 krooni (viitenumber 2900072123; selgitus: "tsiviilasja number 2-09-18890, riigilõiv IP hagi"). Kokku on hageja seega tasunud riigilõivu 1000 krooni, millest TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele 500 krooni. Vastavalt hageja esindaja 27.04.2010.a taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Ülejäänud osas jätab kohus poolte menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.

Indrek Parrest /allkiri/ Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK