2-09-61217/32 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-09-61217 ÄRAKIRI
Legislator headnote
AI generated2-09-61217/32 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 2-09-61217 ÄRAKIRI
Keywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
2-09-61217 ÄRAKIRI
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2010, kell 16:00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-61217 Tsiviilasi, hageja nõue S M hagi A Ki ja F S vastu mittevaralise kahju hüvitamises Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S M (isikukood: xxx; elukoht: xxxx) Kostja I: A K (isikukood: xxxx; elukoht: xxxxx) Kostja II: F S (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx) Menetlustoiming Loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
1. Vastu võtta S M hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-61217. 2. Jätta rahuldamata hageja taotlus tagastada pool tasutud riigilõivust. 3. Menetluskulud jätta poolte kanda. 4. Saata kohtumäärus pooltele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale menetluse lõpetamise osas võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Viru Maakohtu menetluses on S M hagi A Ki ja F S vastu mittevaralise kahju nõudes. Hageja esitas 19. augustil 2010. kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Seoses hagist loobumisega palus hageja tagastada pool riigilõivust, mis oli tasutud hageja poolt hagiavalduse esitamisel.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Seega tuleb menetlus lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kui menetlus on lõpetatud TsMS § 432 alusel, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist
2 loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Eeltoodu alusel võtab kohus hageja loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse.
Menetluskulud
Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 lausega 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
Kohus selgitas kostjatele, et TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. Kostjad ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Seega kohus leiab, et menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-61217 tuleb jätta poolte endi kanda.
Riigilõivu tagastamine
Hageja tasus 2750 krooni hagiavalduse esitamisel ning taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.
Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
Hagiavalduse nõue oli 50 000 krooni, millelt tuli tasuda riigilõiv 7500 krooni vastavalt riigilõivuseaduse Lisale 1. Hageja tasus 2750 krooni ning ülejäänud osas esitas ta menetlusabi taotluse.
TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega peab kohus välja mõistma hagejalt 1000 krooni lisaks juba tasutud 2750 kroonile, kuna loobumise korral tagastatakse ainult pool riigilõivust ning ülejäänud osa peab olema välja mõistetud kohustatud isikult riigi kasuks (TsMS § 150 lg 2 p 2 ja 179 lg 1 alusel).
Kohus, tutvunud asja materjalidega ning arvestades hageja majanduslikku olukorda, leiab, et menetluskulud tasumata osas (s.o 1000 krooni) tuleb jätta riigi kanda. Hageja poolt tasutud osa, s.o 2750 krooni aga tagastamisele ei kuulu.
Kohtunik
/allkiri/
Fred Fisker Ärakiri õige Nooremreferent
Merle Kaegas
Kohtumäärus jõustus 06.oktoobril 2010.a. Nooremreferent
Merle Kaegas