2-10-3536/11 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-3536 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Malle Seppik, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2010, Tallinnas Tsiviilasi

E. E. hagi A. R. vastu lapsele elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.05.2010 otsus Apellatsioonkaebuse hind

32 670 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. R. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. E. (isikukood XXXXXXXXXXX), elukoht XXXXXXXXXX XXXX XX, XXXXX XXXXXX; Kostja: A. R. (isikukood XXXXXXXXXXX), elukoht XXXXXX XXX X, XXXXX XXXXXXX; ajutine viibimiskoht XXXXXXXX XXXXXX.

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 18.05.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Apellatsiooniastme menetluskulud jätta A. R. kanda.

Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

2(3) pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik 22.01.2010 esitas E. E. Harju Maakohtusse hagi A. R. vastu, milles palus välja mõista kostjalt elatis poolte ühise tütre M. R. (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks summas

3 630 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 22.01.2009. 18.05.2010 kohtuistungil võttis kostja haginõude tervikuna õigeks.

Maakohtu otsuse põhjendused 18.05.2010 rahuldas Harju Maakohus E. E. hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistis

A. R.lt välja igakuise elatise summas 3 630 krooni alates 22.01.2009 kuni lapse M. R. täisealiseks saamiseni 06.05.2012 või kuni elatise suuruse muutmiseni.

Kohus rahuldas hagi TsMS § 440 lg 1 järgi, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus leidis, et hagi oli õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulus hagi rahuldamisele. Vastavalt PKS § 61 lg-le 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Otsuse tegemise ajal oli kuupalga alammääraks 4 350 krooni, seega oleks elatise minimaalseks suuruseks

2 175 krooni. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 kohaselt on elatis residendist füüsilise isiku tulu ja see maksustatakse tulumaksuga. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel oli tulumaksu määr 2009. aastal 21%. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, on hagi rahuldamise korral tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist 3 000 krooni kuus.

Apellatsioonkaebus

A. R. palub tühistada Harju Maakohtu 18.05.2010 otsuse.

Kohus ei ole arvestanud, et apellandil on D. M. veel teine laps R. M. (sünd. XX.XX.XXXX). Kuna apellandi ülalpidamisel on kaks last, siis tuleb väljamõistetud summa 3 630 krooni jagada laste vahel. Vastavalt PKS § 61 lg-le 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus ei ole arvestanud ka sellega, et apellant kannab karistust vanglas, ei tööta ning tal puudub sissetulek. Seega ei ole tal võimalik väljamõistetud summat maksta ning tulevikus raskendaks lapse toetamist tekkinud võlgnevus. Apellant ei keeldu võimalusel oma last materiaalselt toetamast, mida ta tegi kuni karistuse kandmiseni.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Kostja on 18.05.2010 toimunud kohtuistungil hagi õigeks võtnud (lk 28). TsMS § 440 lg 1 järgi hagi õigeksvõtmisel rahuldab kohus hagi. Maakohus on seega õigesti hagi rahuldanud.

3(3)

Kolleegium leiab, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud, siis ei ole tal võimalik apellatsioonkaebuses tugineda sellele, et maakohus on jätnud asjaolud tuvastamata või teinud neist ebaõiged järeldused. Kolleegiumi arvates hagi õigeksvõtmisest ei ole võimalik loobuda pärast maakohtu poolt otsuse tegemist.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.

Margo Klaar Malle Seppik Tiit Kollom