2-09-69224/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-69224

KOHTUMÄÄRUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Istungisekretär Kristiina Vürst Tõlk Tatjana Talja Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2010 Tallinn, Tartu mnt 85

Tsiviilasja number 2-09-69224 Kohtuasi IK vs V K vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste DIK, E K ja J K ülalpidamiseks

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja IK (ik XXX), elukoht XXX Hageja esindaja Reimo M , töökoht Advokaadibüroo Veso & Partnerid, aadress Rävala pst 8, 10143 Tallinn, e-post: reimo@veso.ee Kostja V K, ik XXX), elukoht XXX Kostja

esindaja Tatjana D , töökoht Advokaadibüroo Legalia, aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn; e-post: tatjana@legalia.ee

Kohtuistung

9. september 2010 RESOLUTSIOON:

2-09-69224

1. Kinnitada hageja IK ja kostja V K vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja V K kohustub tasuma poja DIK (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates septembrist 2010 igakuist elatusraha summas 2000 (kaks tuhat) krooni kuni DIK täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures elatis tuleb maksta maksmisele kuuluva kuu eest hiljemalt selle kuu

12. kuupäevaks IK pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX(Swedbank).

2. Kinnitada hageja IK ja kostja V K vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja V K kohustub tasuma tütre E K (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates septembrist 2010 igakuist elatusraha summas 2000 (kaks tuhat) krooni kuni E K täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures elatis tuleb maksta maksmisele kuuluva kuu eest hiljemalt selle kuu 12. kuupäevaks IK pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX(Swedbank).

3. Kinnitada hageja IK ja kostja V K vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja V K kohustub tasuma tütre J K (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates septembrist 2010 igakuist elatusraha summas 2000 (kaks tuhat) krooni kuni J K täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures elatis tuleb maksta maksmisele kuuluva kuu eest hiljemalt selle kuu 12. kuupäevaks IK pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX(Swedbank).

4. Kinnitada hageja IK ja kostja V K vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja V K kohustub tasuma IK pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX(Swedbank) elatisraha võlgnevuse katteks 30 750 (kolmkümmend tuhat seitsesada viiskümmend) krooni hiljemalt 30. septembriks 2011.

5. Kinnitada hageja IK ja kostja V K vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt juhul kui V K ei tasu IKle käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 4 nimetatud tähtajaks (so hiljemalt 30. septembriks 2011) elatusraha võlgnevust (summas 30 750 krooni), kohustub V K maksma IKle leppetrahvi summas 10 000 (kümme tuhat) krooni.

2-09-69224

6. Kinnitada hageja IK ja kostja V K vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt poolte ühiste alaealiste laste DIK, E K ja J K elukohaks jääb nende ema elukoht

7. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-69224 seoses poolte kompromissi kinnitamisega.

Edasikaebamise kord Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

I. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on IK hagi V K vastu elatise nõudes poolte ühiste laste DIK, E K ja J K ülalpidamiseks ja laste elukoha määramise nõudes.

9.09.2010 kohtuistungil aset leidnud läbirääkimiste käigus avaldasid pooled soovi lõpetada menetlus kompromissiga.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Reeglina ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtulahendi tegemise ajal on minimaalse elatusraha suuruseks Eesti Vabariigis 2175 krooni. Analoogiliselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010 kehtivas PKS redaktsioonis (§ 99-101). Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2

2-09-69224

kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühiste laste huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.

TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras.

2-09-69224

TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula Kohtunik