2-09-70233/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht

09. septembril 2010.a, Narva Tsiviilasja number 2-09-70233 Tsiviilasi Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus V I üle eestkoste seadmises Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) /registrikood 75009148, aadress Linda 4, 20309 Narva/ Asjast puudutatud isikud:

• V I /isikukood XXX, viibimiskoht: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, Metsa 5, 29021 Narva-Jõesuu/ Puudutatud isiku V I esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Eduard Bulattšik /OÜ Advokaadibüroo Bulattšik, asukoht Põhje-Allee 12- 16, 30324 Kohtla-Järve/

• M I /isikukood XXX, elukoht: XXX/

• A I /isikukood XXX, elukoht: XXX/ RESOLUTSIOON

1. Narva linna avaldus rahuldada.

2. Seada V I /isikukood XXX/ üle piiratud teovõime tõttu eestkoste 1 (üheks) aastaks kuni 09. septembrini 2011.a ning määrata tema eestkostjaks M I /isikukood XXX/, kellele anda esindusõigus eestkostetava V I suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

3. V I ei või iseseisvalt teha tehinguid. Lugeda V I valimisõiguse osas teovõimetuks ning hääleõiguse kaotanuks.

4. M I on kohustatud kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsema selle eest et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid.

5. M I on kohustatud esitama kohtule kirjaliku nimekirja V I vara kohta 30 päeva jooksul eestkoste määramisest arvates.

6. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande 01. septembriks 2011 ja teatama kohtule oma elukoha muutusest.

Tsiviilasi nr 2-09-70233 Viru Maakohtu 09.09.2010 määrus

2(4)

7. Kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

8. Määrus saata teadmiseks avaldajale, puudutatud isikutele ja valijate nimekirja pidavale asutusele.

9. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulud Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda ja ülejäänud menetluskulud riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

23.12.2009.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on V I töövõimetuspensionär ja on psühhiaatri jälgimisel alates 07.04.2004.a. Tal on orgaaniline dementsus, epilepsia ja on määratud sügav puue. V I vajab oma vaimse seisundi tõttu igapäevases elus järelvalvet, juhendamist ja kõrvalabi suhtlemisel ning olmeprobleemide lahendamisel. Haiguse tõttu ei ole ta võimeline kasutama oma õigusi ja ei ole võimeline mingeid tehinguid sooritama. V I vajab oma psüühilise seisundi tõttu erihoolekandeteenuse osutamist ning enda üle eestkoste seadmist tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Avaldaja palub seada V I üle eestkoste üheks aastaks ja määrata tema eestkostjaks M I.

Kohus määras 22.01.2010 määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. V I psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 31.05.2010 riiklikult tunnustatud eksperdi Aleksandr Spivaki poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 13).

Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 M I arvamust tema eestkostjaks määramise kohta. M I ei vaielnud vastu enda eestkostjaks määramisele V I, kuid on nõus eestkostjaks olla 1 aasta jooksul.

Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 523 Narva linna Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu M I eestkostjaks määramisele V I. Narva linna Sotsiaalabiamet on arvamusel, et V I ei saa oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline sooritama mingeid tehinguid. Iseseisva eluga ta toime ei tule. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelvalvet.

Tsiviilasi nr 2-09-70233 Viru Maakohtu 09.09.2010 määrus

3(4)

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 173 lg 1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või vallavõi linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda vallavõi linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.

PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 13 nähtub, et V I kannatab ajutrauma järgse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all ning peale selle esineb tal veel epilepsia. V I vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Ta pole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla igapäevaelu korraldamisega, langetama tema eest otsuseid ja tegema tehinguid. V I vajab eestkostet elu lõpuni.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V I on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.

Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul (PKS § 204 lg 4). M I on andnud oma nõusoleku tema eestkostjaks määramise kohta. Kohus arvestades ka sellega et M I on V I vanem poeg, leiab et M I sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma.

Ekspertiisiakti kohaselt ei võimalda V I vaimne seisund teda kohtuistungil ja tema tavalises keskkonnas ära kuulata. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada.

Tsiviilasi nr 2-09-70233 Viru Maakohtu 09.09.2010 määrus

4(4) Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks V I ärakuulamist. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhoolduskui ka varahooldusõigus.

PKS § 186 lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega.

Kohus määrab V I eestkostjaks M I üheks aastaks, ehk kuni 09.09.2011, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.

TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1).

TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda.

Tamara Šabarova Kohtunik