2-09-46875/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-46875

Tsiviilasi

CEAS-i hagi AMvastu 32 933 krooni ja viivise saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja CEAS (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja volitatud esindaja Hendrik-Julian L

Kostja AM(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada CEAS-i ja AM vahel sõlmitud kompromiss:

1.1 AM tasub CEAS-ile põhivõlgnevuse 32 933 (kolmkümmend kaks tuhat

üheksasada kolmkümmend kolm) krooni hiljemalt 15.07.2010.

1.2 Juhul, kui AM järgib punktis 1.1 kokkulepitut, loobub CEAS viivise, 32 933

krooni, nõudest.

1.3 Juhul

kui

makse/maksed

ei

laeku

CEAS-i

arveldusarvele

XXXXXXXXXXXXXXXXXAS-is Sampo Pank hiljemalt 15.07.2010 on CEAS-

il õigus pöörata nõue täitmisele täies ulatuses.

1.4 Juhul, kui punktis 1.1 toodud makse/maksed ei laeku kokkulepitud

kuupäevaks, kohustub AM tasuma iga viivitatud päeva eest viivist 0,2%

põhivõlgnevuselt, so 32 933 kroonilt, alates kokkuleppe sõlmimise päevast, so

alates 01.03.2010, kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. CEAS-il on õigus nõuda

punktis 1.2 loobutud viivist.

1.5 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et neil ei

ole käesolevas tsiviilasjas üksteise vastu rohkem pretensioone.

2. Lõpetada menetlus CEAS-i hagis AM vastu 32 933 krooni ja viivise saamiseks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

CEAS esitas 26.07.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse AM vastu 32 933 krooni ja viivise

saamiseks. Kohus tegi 24.09.2009 võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku poolt

tähtaegselt esitatud vastuväitega andis kohtunikuabi 26.07.2010 määrusega nõude üle Harju

Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.09.2010 esitas CEAS hagi

AM vastu 32 933 krooni ja viivise saamiseks. Pooled esitasid 07.09.2010 kohtule

kinnitamiseks kompromissi.

Poolte kompromiss

Pooled lepivad kokku, et AM tasub CEAS-ile põhivõlgnevuse 32 933 krooni hiljemalt

15.07.2010. Juhul, kui AM järgib punktis 1.1 kokkulepitut, loobub CEAS viivise 32 933 krooni

nõudest.

Juhul

kui

makse/maksed

ei

laeku

CEAS-i

arveldusarvele

XXXXXXXXXXXXXXXXXAS-is Sampo hiljemalt 15.07.2010 on CEAS-il õigus pöörata

nõue täitmisele täies ulatuses. Juhul, kui punktis 1.1 toodud makse/maksed ei laeku

kokkulepitud kuupäevaks, kohustub AM tasuma iga viivitatud päeva eest viivist 0,2%

põhivõlgnevuselt, so 32 933 kroonilt, alates kokkuleppe sõlmimise päevast, so alates

01.03.2010, kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. CEAS-il on õigus nõuda punktis 1.2 loobutud

viivist. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et neil ei ole

käesolevas tsiviilasjas üksteise vastu rohkem pretensioone.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 paluvad

pooled kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus kostja vastu esitatud hagi

osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.

Kohus leidis

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei

kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus

heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et

kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral

kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on

kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Viivi Villemson