2-10-38818/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Rivo Nurgalt BIGBANK AS-i kasuks võlg 59 547 (viiskümmend üheksa tuhat viissada nelikümmend seitse) krooni 14 senti, millest 35 596,52 krooni on tagastamata krediidisumma, 7 324,27 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 16 626,35 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.
Legislator headnote
AI generated2-10-38818/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Avalikult teatavakstegemine
09. september 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-38818 BIGBANK AS versus Rivo Nurk Hagi ese võlgnevuse 59 547,14 krooni hagihind 35 596,52 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23 51006 Tartu) Hageja esindaja Artur Maljukov (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ; aadress Rüütli 23 51006 Tartu) Kostja Rivo Nurk (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxx x-x, xxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxx)
Resolutsioon
1. Välja mõista Rivo Nurgalt BIGBANK AS-i kasuks võlg 59 547 (viiskümmend üheksa tuhat viissada nelikümmend seitse) krooni 14 senti, millest 35 596,52 krooni on tagastamata krediidisumma, 7 324,27 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 16 626,35 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.
2. Välja mõista Rivo Nurgalt BIGBANK AS-i kasuks alates 11.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27,11% tagastamata krediidisummalt aastas.
3. Välja mõista Rivo Nurgalt menetluskulu (riigilõiv) 7 585 (seitse tuhat viissada kaheksakümmend viis) krooni ja õigusabikulu 1500 (üks tuhat viissada) krooni BIGBANK AS-i kasuks.
4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 16. augustil 2010. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 108, § 113, § 158 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lause 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 7500 krooni ja riigilõiv dokumendi väljatrüki eest 85 krooni, kokku 7585 krooni ning õigusabikulu 1500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.
Silvi Maiste kohtunik