2-09-57839/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 07.september 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-09-57839; Elle Toom versus OÜ Ronni Agro (pankrotis); Farm Plant Eesti AS, AS Baltic Agro ja Olli Kalevi Nuikkinen hagi võlanõude tunnustamiseks Kohtunik Kalev Kuningas Hageja Elle Toom (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx x-x xxxxxxxx) Hageja esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Kostja 1 OÜ Ronni Agro (pankrotis) registrikood 10868107 esindaja pankrotihaldur Margo Normann Kostja 2 Farm Plant Eesti AS (registrikood 10188677; aadress Tähe 13, 71912 Viljandi) esindaja jurist Rauno Ligi Kostja 3 AS Baltic Agro (registrikood 10344249; aadress Peterburi tee

44 Tallinn) esindaja vandeadvokaat Andres Alas Kostja 4 Olli Kalevi Nuikkinen (FIE; registrikood 10646981 Ronni talu Soe küla Tarvastu vald Viljandimaa 69701) esindaja vandeadvokaat Mart Sikut Määruse tegemine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: Hageja Elle Toom vähendab OÜ Ronni Agro (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud võlanõuet summa 308811 krooni võrra ja jääb võlanõude summas ükssada tuhat krooni juurde ning palub tunnustada nimetatud summas ükssada tuhat krooni Elle Toomi võlanõue OÜ Ronni Agro pankrotimenetluses. Nimetatud võlanõue ei ole eesõigusnõue-pandiga tagatud nõue. Mitte ükski kostjatest ei vaidle hageja Elle Toomi poolt esitatud võlanõudele summas ükssada tuhat krooni vastu ja kõik kostjad tunnustavad hageja Elle Toomi poolt OÜ Ronni Agro (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud võlanõuet summas ükssada tuhat krooni. Nimetatud võlanõue ei ole pandiga tagatud eesõigusnõue. Muud otsustused

2. Seoses menetluse lõpetamisega:

2.1 määruse jõustumisel tagastada hageja kontole nr 1100070984 Swedbank AS-s Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 125 krooni, mis laekus hageja kontolt nr 1100070984 Swedbank AS-s 30.10.2009 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.221023778606 viitenumber 2900072699.

2.2 jaotada ülejäänud menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt poolte endi kanda;

2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjatele kätte;

2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist. Hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hagejale tuleb pool tema poolt tasutud riigilõivust tagastada. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Kalev Kuningas

Kohtunik