2-10-9495/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-10-9495

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-9495 Tsiviilasi N S versus D I ja elatise nõudes tütre V I (sündinud XXX) ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N S (isikukood XXX, elukoht XXX), viibis kohtuistungil; Kostja: D I (isikukood XXX, elukoht XXX), viibis kohtuistungil;

Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud 26.08.2010. a, Hageja ja kostja Istungisekretär Kristina Vürst Tõlk Tatjana Talja R E S O L U T S I O O N

1. Rahuldada hagi. Välja mõista kostjalt D I hageja N S kasuks igakuine elatis summas 2631 krooni ja 75 senti kuus tagasiulatuvalt alates 1.01.2010 poolte ühise alaealise lapse V I (isikukood XXX) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) või kuni elatise suuruse muutmiseni. Elatusraha tuleb kanda N S pangaarvele XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS.

2. Kummagi poole menetluskulud jätta kulusid kandnud poole enda kanda.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Tsiviiltoimik 2-10-9495 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (8.09.2010). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue hagiavalduse kohaselt 26.02.2010 esitas N S Harju Maakohtusse hagi D Ii vastu poolte ühise lapse, XXX sündinud tütre V I ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja palus mõista elatis välja tagasiulatuvalt alates 1.01.2010 summas 2600 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 546 krooni, kokku 3146 krooni kuus. Pooled elasid koos kuni 2009.a lõpuni. Detsembris 2009 lahkus kostja perekonna juurest. Laps elab hageja juures. Hageja sissetulekutest üksi ei piisa lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja brutosissetulek kuus on 5600 krooni.

Kostja kirjalik vastus hagile Kostja vastas hagile kirjalikult (lk 13-14). Kostja vastus saabus kohtusse 26.04.2010. Kostja teatas, et soovib asja läbivaatamist istungil. Kostja teatas vastuses, et ta ei tunnista hagi ning vaidleb tervikuna selle vastu. Kostja kinnitusel on ta last igakuuliselt toetanud, tasudes näiteks lasteaiamaksu, samuti on ta ostnud ajal, mil laps tema juures on viibinud, talle riideid ja mänguasju ning last toitlustanud. Kostjale jäi ka arusaamatuks oluliselt miinimummäära ületav elatusraha suurus. Hageja pole tõendanud lapse vajadusi ja kulutusi. Kostja avaldas, et ta on töötu ning tal puudub igakuine kindel sissetulek. Kompromissi saavutada hagejaga ei õnnestu, kuna hageja nõuab mistahes summade tasumist hageja pangakontole. Sellega ei saa kostja nõustuda. Tal on põhjendatud kahtlus, et raha ülekandmisel hageja kontole võib kujuneda olukord, kus neid rahalisi vahendeid kasutab hageja enda otstarbeks, jättes tasumata lapsega seotud kulutuste eest.

Hageja vastus kostja vastusele Hageja edastas kohtule 19.05.2010 oma kirjalikud seisukohad seoses kostja vastusega (lk 17), milles avaldas, et kostja positsiooniga ta ei nõustu. Samas kinnitas hageja, et kostja on andnud hagejale sularaha, mille eest hageja tasus tütre lasteaiamaksu 2010.a jaanuaris ja veebruaris. Hageja tasub ise pidevalt lapse lasteaiamaksed, mille kinnituseks esitas hageja oma pangakonto väljavõtte perioodil 1.01.2010 kuni 11.05.2010 (lk 18-19). Hageja esitas ka kviitungeid (lk 21-22), kust nähtub lapse hüvanguks tehtud kulutuste sisu. Kostja väitel tema poolt tütrele ostetud riideid ja mänguasju ei ole hageja näinud. Peale selle on see kostja seisukohaga vastuolus, kuna kostja kinnitusel tal puudub igakuine kindel sissetulek.

Kohtuistung 26.08.2010 kohtuistungil avaldas hageja, et soovib kostjalt elatist miinimummääras.

Tsiviiltoimik 2-10-9495 Kostja kinnitas istungil, et ta on küll nõus ise kulutama lapse hüvanguks raha ühes kuus miinimummääras, mis on 2175 krooni, kuid ta ei taha seda raha anda hageja kätte, kuna ta ei usu, et hageja saadavat raha kulutab lapsele. Pooled ei jõudnud ka istungil kompromissini.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus on seisukohal, et haginõue nõudja poolt kohtuistungil vähendatud ulatuses on põhjendatud ning tõendatud ning tuleb rahuldada. Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4).

Kohtulahendi tegemise ajal on minimaalse elatusraha suuruseks Eesti Vabariigis 2175 krooni. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 1, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus mõista hageja nõudel elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates hagi esitamisest. Analoogiliselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010 kehtivas PKS redaktsioonis (§ 99- 101). Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Tsiviiltoimik 2-10-9495 Ka praegu kehtiv PKS (§ 108) näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 kohaselt on elatis residendist füüsilise isiku tulu ja see maksustatakse tulumaksuga. Sama seaduse § 19 lg 1 reguleerib täpsustavalt, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt PKS §-dele 23, 61-64 või 69.

Tulumaksuseaduse § 24 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, kui see elatis kuulub maksustamisele Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel on tulumaksu määr 2009.a. 21%. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, siis hageja poolt tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist on 2175 krooni kuus (0,21x2175kr =456,75 kr mis on tulumaksu suurus ühele lapsele väljamõistetavast elatisest).

Kohus on seisukohal, et hageja nõue elatise kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks kostjalt minimaalmääras alates hagi esitamisest on õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagiavaldus rahuldada. Elatis tuleb välja mõista kindla igakuise elatusrahana alates 1.01.2010, so hagi esitamisele eelnenud ligemale kahe kuu eest suuruses, mis vastab poolele igakordselt kehtivale kuupalga alammäärale. Kohtuotsuse tegemise ajal on igakuise elatusraha suuruseks ehk pool kehtivast kuupalga alammäärast 2175 krooni. Kohtu arvates on sisuliselt kostja võtnud haginõude õigeks või vähemalt omaks, kuna kinnitanud istungil korduvalt, et ta saab ja suudab kanda oma tütre ülalpidamiskulutusi 2175 krooni ulatuses kuus.

Seega ei saa olla tõene kostja väide, et tal puudub sissetulek ja ta on töötu. Kostja pole oma töötustaatust ka tõendanud. Kostjat häirib lapsele ülalpidamise andmisel vaid see, et ta peab raha maksma hagejale. Kohtu arvates on kostja taoline kartus asjatu ja tema seisukoht ei vääri tähelepanu. Mõlemad vanemad on PKS mõtte kohaselt võrdselt kohustatud lapsi ülal pidama ja nende eest hoolitsema. Poolte ühine laps elab hageja juures. Hageja on seega õigustatud saama teiselt vanemalt, kes lapsega koos ei ela, elatist lapse ülalpidamiseks.

Kohtu arvates ongi riik elatusraha miinimummäära kehtestamisel pidanud silmas, et kahekordse miinimummääraga peab olema võimalik tagada lapse elementaarseimad vajadused. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Raivo Einula Kohtunik

Tsiviiltoimik 2-10-9495