2-10-39255/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-39255

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2010, Narva Tsiviilasja number 2-10-39225 Tsiviilasi, hageja nõue D T hagi L T vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D T (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja: Elena Tumilovich (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: L T (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt L T hageja D T kasuks igakuiselt elatusraha summas 2 175 krooni alates 01. juulist 2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 3. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-39225 jätta täies ulatuses kostja kanda. 5. Välja mõista kostjalt hageja kantud õigusabi kulud summas 750 (seitsesda viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Viru Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

2-10-39255

2 peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast. Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu menetluses on D T hagi L T vastu elatise nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Hagimaterjalid toimetati 23. augustil 2010 edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Hageja esitas hagiavalduses taotluse hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks vastavalt TsMS § 407 lg 1. Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise lapse ülalpidamiseks lähtudes perekonnaseaduse (jõustus 01.07.2010) §-dest 97, 99, 100, 101 ja 108. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja. Kooskõlas TsMS § 174¹ lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotles õigusabi kulude väljamõistmist kostjalt. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

Eeltoodu alusel mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks õigusabi kulud summas 750 krooni.

Fred Fisker Kohtunik