2-10-39933/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-39933

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Ärakiri

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2010, Narva Tsiviilasja number 2-10-39933 Tsiviilasi, hageja nõue D A hagi J Ai vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D A (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx) Hageja seaduslik esindaja: N S (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx) Kostja: J A (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx) Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega. 2. Välja mõista kostjalt J A hageja D A kasuks elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 01. jaanuarist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-39933 jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on D A hagi J Ai vastu elatise nõudes.

06. septembril 2010 esitas kostja kohtule avalduse, milles teatas, et võtab hagi õigeks, tunnistades

2-10-23701

2 hagiavalduses esitatud nõudeid.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas vastuses hagiavaldusele haginõuet.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Hetkel kehtiva (jõustus 01. juulil 2010) perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud PKS, kuid asjaoludele ja toimingutele – kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõudis elatist minimaalses suuruses, s.o 2 175 krooni igale lapsele. Kostja on antud haginõudeid õigeks võtnud 08. juunil 2010 kohtule esitatud vastuses.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb õigeksvõtuotsusega rahuldada.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Sellest tulenevalt otsustas kohus jätta elatise kostjalt väljamõistmise nõude lahendamisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik: /allkiri/ Fred Fisker

Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 16. oktoobril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne