2-10-35559/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine 07. september 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-35559 BIGBANK AS versus Janek Pärn Hagi ese võlanõue 67 451,56 krooni hagihind 45 180,01 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23 51006 Tartu) Hageja esindaja Artur Maljukov Kostja Janek Pärn (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxx xx, xxxxx xxxxxxx)

Resolutsioon 1. Välja mõista Janek Pärnalt BIGBANK AS-i kasuks võlg 67 451 (kuuskümmend seitse tuhat nelisada viiskümmend üks) krooni 56 senti, millest 45 180,01 krooni on tagastamata krediidisumma, 5348,78 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 199,98 krooni tasumata lepingu sõlmimise kulu ja 16722,79 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

2. Välja mõista Janek Pärnalt BIGBANK AS-i kasuks alates 26.07.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27,02% tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Välja mõista Janek Pärnalt menetluskulu (riigilõiv) 7720 (seitse tuhat seitsesada kakskümmend) krooni ja õigusabikulu 1500 (üks tuhat viissada) krooni BIGBANK AS-i kasuks.

4. kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 1146139 teisse jakku kinnistu 3160/17370 kaasomandi osa omanikuna V P (isikukood xxxxxxxxx) asemele õige omanik Janek Pärn (ik xxxxxxxxx).

5. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 04. augustil 2010. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi

2 kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 108, § 113, § 158 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lause 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustust maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi kinnistusjaoskonda kinnistusregistri registriossa nr 1146139 on kantud kinnistu nimega „UUS T 39“, mille 3160/17370 kaasomandi osa omanikuna on sissekantud V P. Vastavalt Viljandi notar Kersti Kulla 20.04.2009.a. teatele on V P pärandi vastu võtnud Janek Pärn. Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.Seega on käesoleval ajal kinnistusregistri registriossa nr 1146139 kantud kinnistu 3160/17370 kaasomandi osa omanikuks Janek Pärn (ik xxxxxxxxxx). Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-s 5 on sätestatud, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna hagejal on nõue kostja vastu, kes on ülaltoodud kinnistusregistri registriossa nr 1146139 kantud kinnistu 3160/17370 kaasomandi osa reaalne omanik, kuid see ei kajastu kinnistusraamatus, võib selline ebaõige omaniku kanne rikkuda hageja õigusi saada oma nõue rahuldatud kostjale kuuluva kinnistusregistri registriossa nr 1146139 kantud kinnistu 3160/17370 kaasomandi osa arvelt.

3

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 7500 krooni ja riigilõiv dokumendi väljatrüki eest 220 krooni, kokku 7720 krooni ning õigusabikulu 1500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste kohtunik