2-10-4246/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-4246

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2010.a., Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ Maxi-Nomus kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

tegevusele täiteasjas nr 084/2009/4516

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

kaebuse esitaja: OÜ Maxi-Nomus (rk 1053590,

asukoht Nõva 2a-9, tartu 50104), esindaja Tarvo

Prükk (tarvo.prykk@gmail.com);

-

puudutatud isik: Metsäliitto Eesti AS (rk 10326257,

asukoht

Katusepapi

4,

Tallinn);

esindaja

vandeadvokaat Eerik Entsik (Advokaadibüroo Entsik

& Partnerid, Tornimäe tn 5, Tallinn 10145;

eerik.entsik@entsik.ee)

-

kohtutäitur Oksana Kutšmei (Jakobi 23, Tartu 51006)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes

TsMS §-dest 172 lg 1, 475 lg 1 p 15, 477 lg 2, 478 lg 1, 661 lg 1 ja 2,

kohus

m ä ä r a s:

Jätta rahuldamata OÜ Maxi-Nomus kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevusele täiteasjas nr

084/2009/4516.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud OÜ Maxi-Nomus kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on viisteist (15) päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Maxi-Nomus OÜ on esitanud Tartu Maakohtule kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

12.01.2010 otsuse peale täiteasjas nr 084/2009/4516. Kaebuse kohaselt on sissenõudja Metsäliitto

Eesti AS esitanud 21.11.2009 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse

läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Tartu notar Kersti Pruunsilla poolt 28.10.2008 tõestatud

ühishüpoteegi seadmise leping nr 1856. Võlgnikuks on Maxi-Nomus OÜ. Nõude sisu ja suurus:

ühishüpoteegiga tagatud nõue seisuga 27.11.2009 summas 1 899 521.78 krooni.

2. Kaebuse esitaja hinnangul on kohtutäitur rikkunud seadust. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8

järgi on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi

täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele

nende õigusi ja kohustusi. Vastavalt TMS § 19 lõikes 1 sätestatule, võib juhul, kui

täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või

tähtpäeva või tingimuse saabumisest, täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või

tähtpäeva või tingimuse saabumist. Kuna täitetoimingute tegemise lubatavus on üheselt seotud

sellega, kas ühishüpoteekidega tagatud nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte, on

kohtutäituril otsene kohustus kontrollida seda asjaolu. Selleks saab/peab kohtutäitur TMS § 8

alusel koguma vajalikku teavet, sealhulgas ka sissenõudjalt.

3. Käesoleval juhul on täitedokumendiks 28.10.2008.a. sõlmitud ühishüpoteegi sõlmimise leping.

Lepingu punkti 4.2.1 kohaselt on hüpoteekidega tagatud nõudja ja võlgniku vahel 27.10.2008.a.a

sõlmitud laenulepingust nr 02/2008, samuti selle tulevikus sõlmitavatest muudatustest ja lisadest.

Seega oleks pidanud kohtutäitur kontrollima asjaolu, kas hüpoteegiga tagatud nõue eksisteerib.

27.10.2008.a. sõlmitud laenulepingu nr 02/2008 punkti 2.1 kohaselt peab võlgnik täitma oma

lepingust tulenevad kohustused 28.02.2010.a. Nimetatud tähtpäev aga ei ole saabunud

täitmisavalduse esitamise ajaks. Samuti on selgusetu, mis alusel nõuab täitur kohustuse täitmist

rahaliselt, kuivõrd 27.10.2008.a. laenulepingu punkt 2.1 võimaldab võlgnikul alternatiivselt täita

oma kohustus kas metsa raieõiguse võõrandamise, matsamaterjali võõrandamise või rahalise

hüvitisena. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 86 tulenevalt on alternatiivkohustuse täitmisel

valikuõigus võlgnikul. Samuti on ebaõige nõuda kohtutäituri tasu, kuna täitemenetluse

alustamiseks puudus igasugune alus ja sellest tulenevalt on põhjendamatu ka ühishüpoteekidega

koormatud kinnistute käsutamise keelamine (tl 1-2).

4. Kohtutäitur on oma 21.12.2009.a. otsuses märkinud järgmist. Täitemenetluse algatamise aluseks

on hüpoteegi seadmise leping, milles Metsäliitto Eesti AS ning Maxi-Nomus OÜ on kokku

leppinud teatud kinnistute ühishüpoteegiga koormamises ning ühishüpoteegikande summas

1 900 000 krooni kinnistutele sissekandmises ning kinnisasjade igakordsete omanike alumises

kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks Metsäliitto Eesti AS kasuks.

TMS § 2 lg 1 p 19 alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkuleppest,

mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga

koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga

või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kõik normi kohustuslikud eeldused on

täidetud: leping on notariaalselt tõestatud ning see sisaldab Maxi-Nomus OÜ nõusolekut alluda

kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks koormatud kinnistute arvelt.

Täitmisele esitatud notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise leping ei sisalda rahalist nõuet

ega tingimusi hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumise kohta. Sisuliselt nõude

sisuks antud täiteasjas on hüpoteegiga koormatud kinnistu realiseerimine ning sundmüügist

saadud tulemi arvelt hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine. Seega ei saa antud juhul kohaldada

TMS § 19 lõiget 1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lõike 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava

nõude olemasolu. Kohtutäituril puudub pädevus kontrollida hüpoteegiga tagatud nõude

olemasolu, selle sissenõutavaks muutumist ning asuma uurima laenulepinguid ja muid

dokumente, mille alusel sissenõudja teatab täiturile summat, mille rahuldamist ta soovib pandiga

tagatud kinnistu realiseerimisest. Kohtutäituri hinnangul on ülaltooduga piisavalt põhjendatud

võlgniku vastu täitemenetluse algatamise seaduslikkus. Täitemenetluse algatamisel lähtus

kohtutäitur täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist, mille kohaselt peab kohtutäitur

kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea

kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Laenulepingust tuleneva nõude suurus, olemasolu ja

sissenõutavaks muutumise tingimused kuuluvad kohtutäituri hinnangul materiaal-õiguslike

asjaolude hulka (tl 10-14).

5. 03.03.2010.a. esitas Maxi-Nomus OÜ taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduses

palub avaldaja esialgse õiguskaitsena kohtul peatada tagatise esitamiseta täitemenetlus täiteasjas

084/2009/4516, Metsäliitto Eesti AS-i nõudes OÜ Maxi-Nomus vastu. Kohtutäitur on jätkanud

täitemenetlust, pannes arestitud vara sundenampakkumisele. Vastav enampakkumise teade

avaldati Ametlikes Teadaannetes 01.03.2010. Kuivõrd kaebuse esitaja peab põhjendamatuks

täitemenetluse algatamist, siis võib osutuda, et positiivse kohtulahendi saamisel on kaebuse

esitaja jaoks kahjulik tagajärg pöördumatult saabunud, st arestitud kinnisajad on müüdud.

Samuti, kuna sissenõudjaga sõlmitud kokkuleppe alusel oli kohustuse täitmise tähtajaks

28.02.2010, siis on nimetatud ajaks võlgnik oma lepingust tulenevad kohustused täitnud.

Seetõttu on hädavajalik kohaldada kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendi

jõustumiseni esialgset õiguskaitset täitemenetluse tagatiseta peatamisena (tl 23-24). Kohus

rahuldas avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks 11.03.2010.a. määrusega (tl 31).

6. 29.03.2010.a. esitas AS Metsäliitto Eesti esindaja kohtule määruskaebuse. Kaevatav Tartu

Maakohtu 11. märtsi 2010. a kohtumäärus on täies ulatuses põhjendamatu ning oluliselt vastuolus

seadusega, mistõttu see kuulub tühistamisele. Tartu Ringkonnakohus tühistas 03.05.2010.a.

määrusega Tartu Maakohtu 11.03.2010.a. määruse ning jättis Maxi-Nomus OÜ taotluse esialgse

õiguskaitse rakendamiseks rahuldamata (tl 80).

7. Tartu Maakohus kohaldas asjas kirjalikku menetlust 29.06.2010.a. määrusega ning andis

menetlusosalistele aega taotluste ja seisukohtade esitamiseks kuni 19.07.2010.a. Kohtulahendi

avalikult teatavaks tegemise ajaks määras kohus 07.09.2010.a.

KOHTU SEISUKOHT

8. OÜ Maxi-Nomus on Tartu Maakohtule esitanud kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevusele

täiteasjas nr 084/2009/4516, kuna täitemenetluse alustamiseks ei olnud kõik nõutud eeldused

täidetud.

9. TMS § 2 lg 1 loetleb täitedokumendid. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks ka

notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud

laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks.

10. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et täitur ei saa menetlust alustades kontrollida, kas nõue

on ka tegelikult täitmata, sest see tähendaks kohtutäiturile sissenõudja tegevuse üle

järelevalvamise ülesande panemist. Eelduslikult saadab sissenõudja kohtutäiturile sundtäitmiseks

nõuded, mida vabatahtlikult ei ole täidetud. Kuna kohtutäitur ei ole kohtu ja kohtuväliste

menetlejate suhtes kõrgemalseisev organ, ei ole mõeldav panna kohtutäiturile kohustust

kontrollida dokumendi täitmisele saatmise õigustatust. Formaliseerituse printsiipi on selgitanud

Riigikohtu tsiviilkolleegium korduvalt, sealhulgas ka 16.10.2002.a. kohtumääruses tsiviilasjas nr

3-2-1-119-02.

Nimetatud

määruses

selgitas

Riigikohus,

et

täitemenetluses

kehtiva

formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud

dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke

asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta

kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole

õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust.

11. Lisaks aga märgib kohus, et sissenõudja ei ole võlgnikule andnud sisuliselt võimalust pärast

laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise teate edastamist võlgnevuse tasumiseks. Sissenõudja on

kohtule esitanud teate laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta, mis kannab kuupäeva

21.11.2009.a. ning palunud võlgnevuse koheselt tasuda, seejuures kuupäeva nimetamata (tl 50).

Kohtutäitur on oma otsuses märkinud, et täitmisavaldus ja täitedokument täitemenetluse

läbiviimiseks on kohtutäiturile esitatud samuti 21.11.2009.a. (tl 10). Seega, kui teade lepingu

ennetähtaegsest lõpetamisest ja täitmisavaldus kannavad mõlemad sama kuupäeva, ei olekski

võlgnikul olnud võimalust võlgnevuse koheseks tasumiseks. Kuna ennetähtaegne lepingu

lõpetamine on oma olemuselt tahteavaldus, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1

kohaselt muutub see tahteavaldus kehtivaks hetkest, mil tahteavalduse saaja on selle kätte saanud.

Kohtule ei ole teada, kas ja millal võlgnik on nimetatud teate kätte saanud. Kohus on seisukohal,

et sellise käitumisega on sissenõudja jätnud järgimata TsÜS § 138 lõikes 1 sätestatud hea usu

põhimõtte järgimise kohustuse. Kuid kuna kohtutäitur ei ole kohustatud kontrollima

täitedokumendi täitmisele andmise õigustatust ja võib eeldada, et sissenõudja saadab

kohtutäiturile sundtäitmiseks nõuded, mida vabatahtlikult ei ole täidetud, siis on kohus

seisukohal, et Maxi-Nomus OÜ kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevusele täiteasjas nr

084/2009/4516 on põhjendamatu. Antud asjas käib vaidlus selle üle, kas täitemenetluse

alustamiseks olid formaalsed eeldused täidetud või mitte. Kohus on seisukohal, et kõik TMS § 2

lg 19 sätestatud formaalsed eeldused (notariaalselt tõestatud leping ning nõusolek alluda kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks koormatud kinnistute arvelt) on

täidetud. Kui OÜ Maxi-Nomus leiab, et esinevad ka sisulised põhjendused täitemenetluse

lõpetamiseks, tuleb võlgnikul esitada sissenõudja vast hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõudega, mille raames kohus saab anda sisulise hinnangu poolte õiguslikule vaidlusele.

12. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et OÜ Maxi-Nomus kaebus kohtutäitur Oksana

Kutšmei tegevusele täiteasjas nr 084/2009/4516 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

13. Kaebuse esitaja on märkinud ka, et kuna tema ei ole andnud alust täitemenetluse alustamiseks,

siis on põhjendamatu nõuda temalt ka täitekulude tasumist. Kohus selgitab, et täitemenetluse

kulud peab kandma võlgnik. See põhimõte on selgesõnaliselt kirjas TMS §-s 38 lg 1.

14. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kuna antud lahend on tehtud OÜ Maxi-Nomus huvides, siis tuleb

menetluskulud jätta OÜ Maxi-Nomus kanda.

Kohtunik