2-10-21213/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-21213

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07. september 2010.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-21213 Tsiviilasi Hxxxx Sxxxxxhagi Axxxx Sxxxxvastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Hxxxx Sxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx; e-post: ) Kostja: Axxxx Sxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Hxxxx Sxxxx ja kostja Axxxx Sxxxx vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Pooled on kokku leppinud, et suurendatakse Jõgeva Maakohtu 15.12.1999. a otsusega tsiviilasjas nr 2-335/1999 Axxxx Sxxxxxx lxxxx SxxxxxxSxxxx ülalpidamiseks väljamõistetud elatist.

1.2. Axxxx Sxxx kohustub maksma Hxxxx Sxxxxxx lapse Sxxxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatist 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-21213 Hxxxx Sxxxx hagis Axxxx Sxxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15

(viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Hxxxx Sxx esitas kohtule hagiavalduse Axxxx Sxxxx vastu elatise suurendamise nõudes. Hxxxx Sxxxxpalus kohtul suurendada Axxxx Sxxxxxx kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2- 335/1999 lapse Sxxxxx Sxxxx ülalpidamiseks väljamõistetud elatist, mis on 500 krooni kuus. Hxxxx Sxxxxpalus kohtul Axxxx Sxxxxx lapse Sxxxxx Sxxxx ülalpidamiseks välja mõista elatis 2175 krooni kuus alates 01. maist 2010. a.

Axxxx Sxxxxteatas 07.07.2010. a kirjalikus vastuses, et on nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist 1800 krooni kuus.

Hxxxx Sxxxxesitas 30.07.2010. a kohtule avalduse, milles teatas, et nad on kostjaga saavutanud elatise maksmise osas kompromissi. Hageja on nõus, et Axxxx Sxxxxmaksab lapse ülalpidamiseks elatist 1800 krooni kuus.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet menetluskulude jaotuse osas, seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Maimu Laumets

Kohtunik