2-10-26603/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-26603

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2010 Narva Tsiviilasja number 2-10-26603 Tsiviilasi, hageja nõue Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi A B vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 19 015,14 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood: 10434248; asukoht: Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Pullõnen (e-post: sigrid.pullonen@swedbank.ee) Kostja: A B (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kohtuistung Kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt A B hageja Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks võlgnevus summas 17 070 (seitseteist tuhat seitsekümmend) krooni. 3. Välja mõista kostjalt A B hageja Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks viivis protsendina põhinõudelt (14 293,34 krooni) alates 04. juunist 2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 4. Välja mõista kostjalt A B hageja Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks võlgnevus summas 5 546 (viis tuhat viissada nelikümmend kuus) krooni ja 15 senti. 5. Välja mõista kostjalt A B hageja Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks viivis protsendina põhinõudelt (4 721,80 krooni) alates 04. juunist 2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 6. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-26603 kannab täies ulatuses kostja A B. 8. Välja mõista kostjalt A B hageja Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 4 750 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord

2-10-26603

2 Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kaebus eitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, kui tema istungile mitteilmumine, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mille alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuväliseks menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avalduse jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, v.a kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Maksekäsu kiirmenetlus oli lõpetatud 29.04.2010 määrusega, millega jäeti Swedbank Liising Aktsiseltsi avaldus rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Swedbank Liising Aktsiaselts sai kohtumääruse kätte 05.05.2010 ning 04.06.2010 esitas kohtule hagi, seega maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv on menetlusväliseks kuluks ning kuulub väljamõistmisele kostjalt.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik