2-10-26942/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ Jestelman pankrotiavaldus

Tsiviilasja number

2-10-26942

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

pankrotti

välja

kuulutamata raugemise tõttu;

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: võlgnik OÜ Jestelman, reg nr 10513999, asuk

Riia 10-5, Tartu 51010, e-post: annely.maleva@mail.ee

võlgniku esindaja: juhatuse liige Annely Maleva,

ajutine pankrotihaldur: Küllike Mitt, ik. XXX asuk.

Õpetaja 9a, Tartu 51003, OÜ Õigusbüroo Faktootum, e-

post: kyllikemitt@hot.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

19. august 2010

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Jestelman (rk 10513999 ) pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Küllike Mitt´il likvideerida OÜ Jestelman kahe kuu jooksul

käesoleva määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada

ajutine

pankrotihaldur

Küllike

Mitt

kohustustest

OÜ

Jestelman

pankrotimenetluses pärast OÜ Jestelman likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.

4. Määrata OÜ Jestelman dokumentide hoidjaks Annely Maleva ( elukoht Tartu)

5. Määrata ajutise halduri Küllike Mitt tasu suuruseks 10 525 (kümme tuhat viissada

kakskümmend viis krooni (bruto) ja kuluhüviseks 3301.38 (kolm tuhat kolmsada üks

krooni ja 38 senti) krooni. Kulude jaotise otsustab kohus ajutise halduri täiendava taotluse

alusel.

6. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(TsMS § 29 lg 3).

7. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning saata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

8. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib

esitada

määruskaebuse

pankrotimenetluse

lõpetamise

osas

päeva

jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.

Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas

(PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

7. juunil 2010 esitas võlgniku juhatuse liige Annely Maleva Tartu Maakohtule võlgniku nimel

pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt tegutseb ühing alates maist 2002. Võlgniku tegevusalaks

oli liha ja lihatoodete jaemüük.

11. detsembri 2009 määrusega algatas kohus võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Küllike Mitt´i (tlk 13).

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgnik on asutatud 7. detsembril 1998. a. Osakapital on 40 000 krooni, ainuosanikuks ja

juhatuse liikmeks on 2004. a algusest Annely Maleva. Viimane majandusaasta aruanne on

koostatud 2009. majandusaasta kohta.

Käesoleval ajal on võlgnikul vara reaalse väärtusega mitte enam kui 28 000 krooni, millest

varale kogusummas 13 000 krooni laieneb üürileandja Tartu Turg AS-i pandiõigus. Kokku on

võlgnikul teadaolevaid täitmata kohustusi 382 185.99 krooni.

Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski

täitmiseks. Äriühingu majandustegevus on 2010. aasta mais täielikult seiskunud, kauba

soetamiseks

ja

tegevuse

jätkamiseks

vajalikud

rahalised

vahendid

puuduvad,

müügitegevuseks vajalikud ruumide üürilepingud ja töötajatega töölepingud on lõpetatud.

Võlgiku netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole

mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset

taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on

likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate

krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt

arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks.

Seoses eeltooduga ei näe ajutine pankrotihaldur käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku

ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks.

.

OÜ Jestelman raamatupidamisarvestus perioodil 2009.-2010. on korraldatud viisil, mis ei

võimalda täpsemalt analüüsida omakapitali seisu igal üksikul kuul (kaubad on

raamatupidamisarvestuslikult kantud kuludesse mitte igakuiselt, vaid kord aastas). Samas on

OÜ Jestelman juhtkond ise kajastanud äriühingu omakapitali langemist pöördumatult alla

seaduses sätestatud miinimumsuuruse (oli lausa negatiivne. Äriühingu varad ei katnud enam

ära äriühingu kohustusi ning sisuliselt tegutseti võlausaldajate arvel) hiljemalt 2009. aasta

detsembrikuu lõpuks (seisuga 31.12.2009. moodustas omakapital -113 836,- krooni). Mitte

miski äriühingu edasises tegevuses ei viidanud võimalusele, et samal viisil jätkates, suudab

äriühing mõistliku aja jooksul (ÄS §’st 180 tulenevalt 20 päeva jooksul) omakapitali taastada

ning tekkinud makseraskused ületada. Seisuga 16.06.2010. moodustas äriühingu arvestuslik

netovara juba - 356 471,77 krooni.

Ajutise halduri andmetel esitas äriühingu juhatus pankrotiavalduse kohtule alles 2010. aasta

juunis, s.o. oluliselt hiljem pärast omakapitali vähenemist alla seaduses sätestatud suuruse

ning alalise maksejõuetuse ilmnemist (lähtudes võlgniku enda raamatupidamisandmetest)!

Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Jestelman juhatuse liige on rikkunud

Äriseadustiku §’s 171 ja180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Äriseadustiku §’s 171 ja 180 lg 5¹

sätestatud kohustuste rikkumine vastab formaalselt ka karistusseadustiku §’des 380 ja 3851

sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele.

Käesoleva aruande esitamise hetkeks ei ole ajutisel pankrotihalduril õnnestunud tuvastada

selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse

tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete (lisaks aruandes nimetatutele) esitamiseks

kolmandate isikute vastu.

Tuginedes pankrotiseaduse §’le 22 lg 5 peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas

maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

Halduri poolt käesolevaks ajaks kogutud andmete põhjal olen seisukohal, et OÜ Jestelman

omandas maksejõuetu äriühingu tunnused 2009. aasta jooksul ja maksejõuetuse põhjuseks on

eelkõige nn. muu asjaolu: 2009.-2010. majandusaastal liha- ja lihatoodete edasimüügil

kasumimarginaali kriitiline vähenemine ning 2010. majandusaastal erinevalt prognoositust

käibe vähenemine, mis kokkuvõttes tõid kaasa äriühingu pikemaajalise tegutsemise

kahjumiga. Kahjumiga tegutsemine tõi endaga objektiivselt kaasa üha suuremas ulatuses

likviidsete vahendite puudumise kaubavarude uuendamiseks ja muude jooksvate kulude

katteks ning lõpuks äriühingu tegevuse täieliku seiskumise. Eraisikust ainuosaniku enda

suutlikkus

äriühingu

majandustegevust

täiendavalt

finantseerida

oli

ammendunud,

läbirääkimised partneri leidmiseks (müügikoha ja sellega seotud kulude jagamise eesmärgil)

nurjunud.

Seoses OÜ Jestelman maksejõuetuse tekkimisega märgib ajutine haldur formaalse

rikkumisena ära ka OÜ Jestelman juhatuse liikme poolt raske juhtimisvea toimepanemise, mis

seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmisega. Äriühingu

omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele hiljemalt 2009. aasta detsembrist.

Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital on hävinud, saab

käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana (võlgniku juhtorgani liikme

poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu).

Esineb pankrotiseaduse §-s 29 lg 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

KOHTUISTUNG

Võlgniku esindaja ei vaielnud ajutise halduri aruandes esitatule vastu ja oli nõus

pankrotimenetluse raugemisega. Maksejõuetuse põhjusena nimetas ta asjaolu, et lihatoodete

müügihinnad ei ole enam samad, mis vanasti. Äriühingu nissitoode oli lühikese

realiseerimistähtajaga ja odava hinnaga tooted, mida saadi Rakvere Lihakombinaadist. Seda

toodet enam Rakverest ei saadud niipalju kui telliti. Käibed on kukkunud katastroofiliselt.

A.Maleva on nõus olema dokumentide hoidja, kui menetlus raugeb.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalus. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende

nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri aruandest, millele võlgnik vastu ei

vaielnud, nähtub, et võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema vara. Võlgniku

majandustegevus on lõppenud. Seega on võlgnik alaliselt maksejõuetu.

Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse katteks. Olemasoleva vara arvelt on võimalik

osaliselt katta ajutise halduri tegevusega seotud kulud. Kohus avaldas Ametlikes

Teadaannetes 19. augustil 2010 teate võlausaldajatele ettepanekuga tasuda ettemaks

pankrotimenetluse kulude katteks, kuid ükski võlausaldaja ei ole seda võimalust kasutanud.

Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta.

Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Küllike

Mitt´il likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse

jõustumisest arvates. Pärast OÜ Jestelman registrist kustutamist tuleb Küllike Mitt vabastada

ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule Annely Maleva´le, kes kinnitas

kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb tasuna 10525 krooni (bruto) ja tehtud kulutuste katteks

3301.38 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Eelduslikult on

võimalik võlgniku olemasoleva vara arvel katta teatud ulatuses ajutise halduri kulusid

sõltuvalt ka sellest, kuidas võlgniku olemasoleva vara müük õnnestub. Võlgniku juhatuse

liige A. Maleva on andnud kohtule nõusoleku, et ta on nõus puudujääva osa kulusid ise

tasuma. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda

kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Kuna käesoleval ajal puudub kohtul

selgus, millises ulatuses on võimalik ajutise halduri tegevusega seotud kulud katta võlgniku

arvelt ja kui suures ulatuses tuleb need panna A. Maleva kanda, siis otsustab kohus kulude

jaotise halduri täiendava taotluse alusel võlgniku likvideerimismenetluse käigus.

Kohtunik