2-10-14437/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

06. septembril 2010 kell 16.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-10-14437 Tsiviilasi HL(L ) hagi AS vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

54 450.00 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: HL(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja: AS(isikukood: XXX elukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja: Margus S (XXX) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 16.08.2010 Tallinnas Resolutsioon

1. Rahuldada HL hagi AS vastu lapsele elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista Andres Sillakivilt poolte ühise poja RS (sünd. XXX. a) ülalpidamiseks elatis ajavahemiku eest 01.03.2010 kuni 31.08.2010 summas 3780.00 (kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend) krooni HL kasuks, mis tuleb kanda tema pangakontole nr XXXXXXXXXXX Swedbankis.

3. Välja mõista AS poolte ühise poja RS (sünd. XXX. a) ülalpidamiseks igakuine elatis 3000.00 (kolm tuhat) krooni, millele lisandub tulumaks, alates 01.09.2010. a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. a, HL kasuks, mis tuleb kanda tema pangakontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbankis.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt elab poolte ühine alaealine laps RS hageja juures. Lapse igakuised vajadused on summas 10 993.70 krooni, s.o eluasemekulud 2787 krooni, kulutused toidule 1029 krooni, kulutused tervishoiule 156.40 krooni, kulutused hügieenitarvetele 1029.30 krooni (sh mähkmed), millele lisandub 108 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 308.50 krooni (paber, joonistarbed, plastiliin, liim käärid jms), kulutused riietele ja jalatsitele 1236 krooni, kulu lapsehoiule 3840 krooni ja lapsehoidja toitlustusele 500 krooni (lapsehoidja vajab 14 töötunni jooksul toitlustamist). Hageja selgitab, et ka juhul, kui laps saab koha lasteaeda, ei saa täielikult lapsehoidjast loobuda, kuna hageja käib tööl graafikujärgselt ka nädalavahetuseti. Hageja töötab kokana restoranis , talle kuulub korter, mis on tema ja lapse elukohaks ja millele on seatud hüpoteek. Varasemalt sai hageja vanemahüvitist, mistõttu oli tal võimalik lapse kulusid suuremas ulatuses kanda kui nüüd. Hageja igakuine sissetulek on u 16 000 – 17 000 krooni (s.o töötasu 10 000 krooni + elatis lapsele 3000 krooni + jootraha restoranist). Kostja töötab vanemkokana restoranis , kostjale kuulub korteriomand XXXja sõiduk. Hageja täpsustuse kohaselt on kostja tasunud lapsele elatist alates 15.10.2009 3000 krooni kuus vastavalt maksekäsule ning lapse vajadused ei ole võrreldes oktoobrikuuga 2009 muutunud. Hagejal on lisaks poolte ühisele lapsele veel kaks alaealist last, kellest tütar M elab koos temaga ja on tema ülalpidamisel ja poeg N elab koos oma isaga on isa ülalpidamisel.

Hageja palub välja mõista kostjalt lapsele elatise alates 01.03.2010 igakuiselt summas 5000 krooni, millele lisandub tulumaks. Hageja palub elatusraha kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbankis.

Kostja vastuväited Kostja hageja nõuet ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et ta toetab vastavalt oma võimalustele poolte ühist last igakuiselt summas 3000 krooni. Nimetatud summa on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks 15.10.2009 maksekäsuga ning lapse vajadused ei ole peale 15.10.2009 muutunud. Kostja möönab, et tal oli elatusraha võlgnevus hageja ees, mis nüüdseks on tasutud. Kostja igakuine sissetulek on 22 000 – 25 000 krooni. Kostja leiab, et hageja on ülepaisutanud lapse igakuised vajadused, samuti on need tõendamata.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

3 osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008. a palga alammäär 4350.00 krooni kuus, millest pool on 2175.00 krooni. Vastavalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Vaidlust ei ole selles, et poolte ühine alaealine poeg elab hageja juures, et pooled peavad ühiselt last ülal pidama ja selles, et kostja on siiani tasunud elatist summas 3000 krooni/kuus. Samuti puudub vaidlus poolte igakuise töötasu suuruses ning asjaolus, et hageja ülalpidamisel on lisaks poolte ühisele lapse veel tütar ja kostjal poeg.

Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 25.01.2010 maksekäsust tsiviilasjas nr 2-09-53580/4 (tl 38-39) nähtub, et kostja on kohustatud tasuma poolte ühise lapse ülalpidamiseks hagejale elatust 3000 krooni kuus alates 15.10.1999 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Vaidlus puudub selles, et kostja tasub osundatud summat. Paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et lapse igakuised püsivajadused on 10 993.70 krooni. Hageja kinnitas kohtuistungil selgesõnaliselt, et lapse vajadused ei ole maksekäsu esitamise ajast, s.o alates 15.10.2009, muutunud. Seega puudub alus suurema elatise väljamõistmiseks, kui on tsiviilasjas nr 2-09-53580/4 25.01.2010 maksekäsuga välja mõistetud, s.o 3000 krooni/kuus.

Kuna lapse vajadused ei ole muutunud, puudub alus väljamõistetava elatusraha suurendamiseks põhjusel, et hageja sissetulekud on väidetavalt vähenenud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja igakuine sissetulek on vähemalt 10 000 krooni, hageja väitel kuni 13 000 – 14 000 krooni, ning kostjal 22 000 – 25 000 krooni. Osundatust nähtub, et hagejale ei ole ebamõistlikult koormav kohustus kanda ½ lapse kuludest ilma, et tema ülalpidamisel olev teine alaealine laps selle tagajärjel jääks halvemasse olukorda või et hageja ei tuleks ise toime ilma riigi abita. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole alates oktoobrist 2009 muutunud ka kostja varanduslik seis.

Hageja palub väljamõistetavale elatisele lisada juurde tulumaks. Vastavalt tulumaksuseaduse § 4 lg-le 1 on tulumaksumäär 21%. Seega on tulumaks 3000 kroonilt on 630 krooni. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.03.2010. Kuna kostja on tasunud alates märtsist 2010 kuni augustini 2010 elatist 3000 krooni/kuus, s.o kokku 18 000 krooni, siis tuleb kostjalt välja mõista ajavahemiku eest märts 2010 kuni august 2010 3780 krooni, s.o 6 kuu tulumaksu osa (6 x 630 krooni).

Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et HL hagi AS vastu lapsele elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks poolte ühise lapse RS ülalpidamiseks elatise ajavahemiku eest märts 2010 kuni august 2010 summas 3780.00 krooni ning alates septembrist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. a, igakuise elatise 3000.00 krooni, millele lisandub tulumaks. Tulenevalt TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus lapsele elatusraha maksmise viisiks selle kandmise

4 hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbankis.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

Kohtunik