2-10-19673/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-19673 Otsuse tegemise aeg ja koht

06. september 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi M.R. hagi O.R.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetluse staatus Kirjalik menetlus Hageja: M.R. (IK xxx, elukoht xxx) Menetlusosalised Kostja: O.R. (IK xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. M.R. hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista O.R.`ilt elatis igakuise elatusrahana M.R. kasuks tütre M. R. (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 28.04.2010 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni M. R. täisealiseks saamiseni 13.03.2015 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste

2(3) kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 2000 ( kaks tuhat ) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

Hageja esitas 28. aprillil 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise ja abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust 13.03.1997.a. sündinud tütar M. R.. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse M. R. ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus.

Hageja esitas 11. mail 2010 kohtule avalduse, mille kohaselt ta loobus abielulahutuse nõudest. Viru Maakohtu 13. mai 2010 kohtumäärusega rahuldati hageja nõue ja lõpetati abielulahutuse nõude menetlemine.

ASJA KÄIK

2. Maakohus saatis 28. juunil 2010 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte 20. juulil 2010.a. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

3. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

6. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määras.

TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

7. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

8. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

9. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 3) nähtub, et M.R. ja O.R. on alaealise lapse Maria Redjolkina vanemad, seega on Maria Redjolkina oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks.

3(3)

10. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

11. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

12. Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele alates nõude esitamise päevast, so. 28.04.2010. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse M.

R. (sündinud .xxx a.) ülalpidamiseks alates 28.04.2010 summas 2 175 krooni kuus, kuni M. R. täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

13. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

14. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

15. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Evi Kool Kohtunik