2-09-21045/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3) Tsiviilasi nr: 2-09-21045

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ele Liiv, liikmed Ülle Jänes ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-21045 Tsiviilasi J. M. hagi A. R. vastu põlvnemise tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.05.2010.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. M. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J. M. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX) Kostja A. R. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX XXXXX XXXXXXX) Kostja esindaja Andrey Abakumov Menetluse liik Kirjalikus menetluses Resolutsioon: 1. Jätta Harju Maakohtu 27.mai 2010.a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta asjas kantud maakohtu menetluskulud poolte kanda, apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

2(3) Tsiviilasi nr: 2-09-21045 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue J. M. esitas 08.05.2009 hagi A. R. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis pooltel XX.XX.XXXX tütar L. M.. Lapse sünniakti isa nime märgitud ei ole, kuna kostja ei ilmunud perekonnaseisuametisse isa kande tegemiseks. Hageja palus teha kindlaks tütre põlvnemine kostjast. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Lapse eostamine on toimunud ajal, mis eelnes poolte tutvusele. Hageja pole varem kohtuväliselt kirjalikult kostja poole pöördunud isaduse tuvastamiseks. Menetluse edasine käik ja esimese astme kohtu otsus 11.05.2010 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi elatise nõude osas. Harju Maakohus rahuldas 27.05.2010.a otsusega hagi põlvnemise tuvastamise nõudes ning jättis menetluskulud poolte kanda TsMS § 164 lg 1 alusel.

Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja vabastada apellant menetluskulude tasumisest. Harju Maakohus märkis oma otsuses, et TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 23.11.2009.a kohtumäärusega nr 2- 09-21045 andis maakohus hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks ja vabastas ta ekspertiisikulude tasumisest summas 1 800 krooni DNA ekspertiisi läbiviimisel. Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusnorme ning apellant palub vabastada end menetluskulude tasumisest.

Apellatsioonkaebuse vastus Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on hagejale 23.11.2009.a andnud menetlusabi ekspertiisikulude kandmiseks. Toimikust nähtuvalt (tl 59) on hageja eelnevalt 11.11.2009.a tasunud ekspertiisitasu ja esitanud maakohtule maksekorralduse. Seega leidis hageja vahendid ekspertiisitasu maksmiseks ja menetlusabi andmise määrus ei rakendunud.

Apellant ei ole varasemas menetluses ega ka apellatsioonkaebuses tuginenud asjaoludele, mis annaks kõrvale kalduda TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud regulatsioonist, mille kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt oleks menetluskulude eelnimetatust erinev jaotamine lubatav üksnes siis, kui tegemist oleks abielu

3(3) Tsiviilasi nr: 2-09-21045 varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Käesolevas menetluses avaldaja selliseid asjaolusid apellatsioonkaebuses esile ei toonud.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Ande Tänav