2-09-58630/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(5) Tsiviilasi nr: 2-09-58630

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ele Liiv, liikmed Ülle Jänes, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-58630 Tsiviilasi N. G. hagi O. G. vastu lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.04.2010 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 13 500 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. G. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N. G. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja N. P. Kostja O. G. (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.aprilli 2010.a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Poolte maakohtus kantud ja apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

2(5) Tsiviilasi nr: 2-09-58630 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. N. G. (hageja) esitas 09.11.2009 Harju Maakohtule hagi O. G. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt poolte ühise lapse I. G. (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks välja igakuise elatise 3000 krooni tagasiulatuvalt alates 01.11.2008. Laps elab koos hagejaga. Kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust alates 2008.a oktoobrist, v.a ühel korral kui tasus 500 krooni 2009.a septembris. Varasemalt tasutud summad 500-1500 krooni lapse ülalpidamiseks ei olnud samuti piisavad. Hageja oli töötu kuni 2009.a septembrini. Seejärel käis ajutisel tööl, kus töötasu oli 5000 krooni kuus. Alates 02.01.2010 on hageja jälle töötu, töötu abiraha hageja ei saa. Igakuised kulutused poolte ühise lapse ülalpidamiseks on 5246 krooni, millest toidule 1500 krooni, lasteaiale 996 krooni, riietele ja jalanõudele 400 krooni, spordiriietele 300 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, ravimitele 200 krooni, kooli ettevalmistuskursustele 200 krooni, kultuurüritustele 200 krooni, Spordiklubi K. treeningutele 350 krooni, eluasemele 1000 krooni. Kuna hageja elab vanematele kuuluvas korteris, tasub ta neile eluaseme eest 1000 krooni kuus.

Kostja vastuväited 2. Kostja nõustus tasuma hagejale elatist 1000 krooni kuus ja taotles, et kohus ei mõistaks temalt elatist välja tagasiulatuvalt PKS § 61 lg 6 alusel. Kostja ülalpidamisel on varasemast kooselust sündinud XX.XX.XXXX poeg A. G., kes jääks hagi rahuldamise korral varaliselt vähem kindlustatuks, mistõttu palus kostja elatise välja mõista PKS § 61 lg 5 alusel alla alammäära. Kostja vaidles vastu ka kulutuste suurusele, leides, et kulutus toidule 1500 krooni kuus pole põhjendatud, kuna elatusmiinimum ühe inimese kohta Eesti Vabariigis on 1000 krooni. Kulutused eluasemele pole tõendatud. Kulutusi jalanõudele on märgitud korduvalt. Kostja on OÜ A. omanik ja tema sissetulek 2008. a oli 32 400 krooni ja 2009.a 43 000 krooni. Sääste ega sõiduautot kostjal ei ole. Kostjal on panga ees laenukohustus.

Esimese astme kohtu otsus 3. Harju Maakohus 28.04.2010 otsusega mõistis O. G.lt välja N. G. kasuks elatise XX.XX.XXXX sündinud poja I. G. ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 09.11.2008 kuni 08.11.2009 eest summas 17 500 krooni ning alates 01.09.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 28.07.2021 või kuni elatise suuruse muutmiseni igakuiselt 1500 krooni. Kohus jättis hageja esindajakulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja enda kanda.

4. Kohus juhindus perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 ja 4 sätetest. Kohus, arvestades lapse vanust ja esitatud tõendeid, leidis, et mõistlik kulu toidule ühes kuus on 1500 krooni, eluasemele 300 krooni, hügieenile ja ravimitele 300 krooni, riietele ja jalanõudele 400 krooni, lasteaiamaksule 915 krooni, meelelahutusele ja huvialaringidele 550 krooni, kooliks ettevalmistamisele 200 krooni. Seega moodustab poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 4165 krooni.

5. Kohus arvestas kummagi vanema varalist seisundit hinnates, et hageja on käesoleval ajal töötu, kellel puudub igasugune sissetulek ning ta ainsaks lapse ülalpidamisvahendiks on lapsetoetus 300 krooni kuus, samuti seda, et kostja eelmise aasta sissetulek A. E. OÜ tõendi kohaselt oli 43 500 krooni ehk 3625 krooni kuus, kuid kummalgi vanemal puuduvad arvelduskontodel rahalised vahendid ja arvete jäägid on miinustes, samuti sellega, et kostjal on varasemast kooselust sündinud XX.XX.XXXX poeg A. G., kes elab koos kostjaga ning kes ei või hagejale elatise väljamõistmisel jääda halvemasse materiaalsesse olukorda kui

3(5) Tsiviilasi nr: 2-09-58630 poolte ühine laps ning sellega, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alla seaduses sätestatud alammäära ehk 1500 krooni. Hageja väide nagu varjaks kostja oma tulusid, on paljasõnaline ja tõendamata. Asjaolu, et kostja on OÜ S. ja A. E. OÜ juhatuse liige ning M. juhatuse liige, ei tõenda, et kostja varjab oma tulusid või et ta saaks nimetatud äriühingutest või mittetulundusühingust rohkem tulu kui ta väidab. Ka kostja pangakonto väljavõtted ja Maksu- ja Tolliameti teatis ei kinnita, et kostja oleks mujalt tulu saanud 2008.a ja 2009.a kui OÜ-st A. E..

6. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel PKS § 70 lg 2 alusel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Käesoleval ajal ei esine PkS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid mis annaks aluse jätta elatis tagasiulatuvalt välja mõistmata. Kuna vaidlus puudub selles, et kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust alates 2008.a oktoobrist, on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 09.11.2008. Kohus arvestas, et kostja maksis 2009.a septembris ülalpidamist 500 krooni ja mõistis ajavahemiku 09.11.2008 kuni 08.11.2009 eest välja 17 500 krooni (12 x1500-500) krooni. Kohus selgitas, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Apellatsioonkaebus 7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 09.11.2008 kuni 08.11.2009 eest summas 35 500 krooni ja alates 09.11.2009 igakuiselt 3000 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni.

8. Hageja leiab, et lapse põhjendatud ülalpidamiskulud ühes kuus on 5165 krooni. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja elab koos lapsega hageja vanematele kuuluvas korteris, mistõttu on põhjendatud lapse eluasemekulud 1000 krooni kuus. Apellant elab tema vanematele kuulvuas 1-toalises korteris XXXXX X-XXX, neil on ühine sissepääs ja kommunaalmaksete suurus XXXXX X eest on 3 179 krooni kuus. Kulutusi spordiriietele 300 krooni kuus tõendab asjaolu, et laps osaleb Spordiklubi K. treeningutel. Kostja pole tõendanud, et tema varaline seisund ei võimalda maksta poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatist 3000 krooni kuus. Kostja pole tõendanud kulutusi oma varasemast kooselust sündinud lapse ülalpidamiseks igakuiselt 5200 krooni ulatuses. Kohus jättis tähelepanuta kostja sissetulekuid tõendavad dokumendid (AS SEB Pank ja AS Swedbank kontode väljavõtted ja Maksu- ja Tolliameti tõendi) ja lähtus üksnes OÜ A. E. tõendist. AS SEB Pank konto väljavõte kinnitab, et ajavahemikul 01.09.2009.a- 25.03.2010.a oli kostjal rahalisi vahendeid 44 598 (6 371 krooni kuus), poja A.ema J. Š. kandis kostjale kostja arvele rahalised vahendid summas 2 000 – 3 000 krooni kuus, OÜ A. juhatuse liige V. S. kandis üle summad 4 000 – 10 000 krooni kuus, kostja ise tegi sissemakseid 800 – 3 000 kr kuus. Kogutud tõenditest nähtub, et kostja sissetulek moodustab umbes 4 650 krooni (4 350 krooni töötasu ja 300 krooni lapsetoetus), poja A. ülalpidamisel aitab teda poja ema.

9. Igakuise 1500 krooni suuruse elatise väljamõistmisel jättis kohus poolte ühise lapse vähem kindlustatuks kui kostja varasemast kooselust sündinud lapse. Hageja ei nõustu tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise suurusega ja leiab, et see peaks olema 35 500 krooni ehk 3000 krooni kuus. Kohus peab arvestama, et hagejal on saadud elatiselt kohustus tasuda tulumaksu.

Vastustaja seisukoht

4(5) Tsiviilasi nr: 2-09-58630 10. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata, kuna kohus mõistis hageja kasuks välja elatise suuruses, mida kostja on võimeline tasuma. J. Š. hooldab kostja vanaema M. M., kes on 86-aastane, liikumisvõimetu ja elab XXXXXX. J. Š. võtab vastu pensioni, käib kaupluses ja apteegis, abistab majapidamistöödel. Ülejääva summa on vanaema palunud kanda kostja arvele. V. S. on laenanud kostjale raha kui sõber ja äripartner. Pank on blokeerinud kostja arve ja lapsetoetusi pole tal võimalik saada. Kostja eluruumi on pank pannud müüki enampakkumisel. Kostjal tuleb tasuda laenujäägi ja eluruumi müügihinna vahe 798 900, 80 krooni.

Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega.

12. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude tuvastamist vajalikuks. Kohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud nii õiguslikust kui tõenduslikust aspektist küsimust lapsele tehtavate kulutuste vajalikkuse üle. Otsust ei muuda ebaõigeks asjaolu, et kohus ei arvestanud M. S. XXXXX X-XXX, Tallinnas esitatud kommunaalkulude arvega (tl 48). XXXXX X-XXX korteri kohta esitatud arvelt nähtub, et jaanuari kuu 2010.a kommunaalkulud on olnud 2 152,50 kr. Hageja väidete kohaselt on korteritel XX ja XXX ühine sissepääs, hageja oma lapsega kasutab sellest 1 tuba, kokku elavad XXXXX X korterites hageja, tema laps, tema vanemad ja vend ning et kommunaalmaksete suurus kahe korteri peale kokku on 3 179 krooni. Sel juhul on makse suurus 635,8 kr inimese kohta. Hageja esitas kommunaalmakse suuruse tõendamiseks jaanuari kuu arve, mille suurus ilma eelmise kuu võlgnevuseta on 2 152,50 krooni ja kütte osa moodustab arvest 1 033 krooni. Arvestades küttevaba perioodi ei ole seetõttu kohtu hinnang, et keskmiselt on lapse ligikaudne osa kommunaalkuludes 300 krooni sellisel juhul vale.

14. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et karate trenniga kaasnevad kulud riietele on üldtuntud asjaolu, mida hageja ei pidanud tõendama. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest (TsMS § 231 lg 1). Faktilisi asjaolusid nagu karate trennis vajalike riiete ostmise kohustus, sagedus ja hind tulnuks hagejal esile tuua ja vaidluse korral ka tõendada.

15. Kostja ei ole väitnud, et poeg A. tehtavad kulutused on 5 200 krooni kuus. Kostja on esitanud endale ja pojale tehtavate kulude ümardatud nimekirja (tl 37), mille kohaselt kulub kostjale ja pojale kokku toidule 1000 krooni, riietusele ja jalanõudele 400 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, A. sõidupiletile XXXXXXX-XXXXXXX 520 krooni, matemaatika lisatundidele 800 krooni ja kommunaalmaksetele 2 400 krooni. Seega moodustavad A. vajalikud kulutused 500 + 200 + 50 + 520 + 800 + 1 200 = 3 270 krooni. Arvestades hageja poolt eelkooliealisele lapsele vajalikeks peetavate kulutustega 5 246 krooni, on kostja poolt esile toodud kulutused 17-aastasele lapsele 3 270 krooni väiksemad ja ringkonnakohtu hinnangul vajalikud. Kostja ei pidanud tõendama nende kulutuste suurust, vaid oma võimaluste puudumist tasuda hageja poolt nõutud ulatuses elatist.

5(5) Tsiviilasi nr: 2-09-58630

16. Õige on apellandi seisukoht, et maakohus jättis tähelepanuta kostja tuludeklaratsiooni 2009.a kohta (tl 65-67) ja kostja kontoväljavõtte, kus kajastub peretoetuse 300 krooni saamine kuus (tl 78). Kohus lähtus ekslikult 2009.a töötasu hindamisel Maksu- ja tolliameti tõendist, mille kohaselt oli kostja 2009.a maksustatav töötasu 43 500 krooni kuus, seega keskmiselt 3 625 krooni. Kuivõrd viimatinimetatud tõend on antud 10.12.2009.a seisuga, võib eeldada, et selles ei kajastu detsembrikuu töötasu ja kostja keskmine kuusissetulek oli kõrgem, so vähemalt 52 200 – 5 236 (tulumaks) : 12= 3 913,67 krooni kuus, kostja vastuse kohaselt apellatsioonkaebusele 3 955 krooni kuus. Nimetatule lisandub peretoetus 300 krooni kuus. Keskmine kostja sissetulek kuus on seega 4 255 krooni. Isegi kui kostja apellatsioonkaebusele vastuseks antud selgitused J. Š. poolt raha saamise asjaolude kohta oleks ebaõiged ja raha makstakse A. G. ülalpidamiseks, ei kõrvalda see kostja enda kohustust poeg A. ülalpidamises osaleda. Maakohtu otsust ei muudaks ebaõigeks ka asjaolu, kui kostja keskmine sissetulek oleks 4 650 krooni kuus nagu hageja arvab, samuti asjaolu, et hageja peab elatiselt tasuma tulumaksu. Arvestades, et hageja nõudis kostjalt 3 000 krooni igakuise elatise tasumist ja 35 000 elatise tasumist aasta eest tagantjärele, kostja sissetulek on keskmiselt 4650 krooni kuus, jääks kostja laps A. G. halvemasse materiaalsesse olukorda kui poolte ühine laps I. G.. Kohus arvestas mõlema vanema sissetulekuga ja õigustatult ka asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma ja et väljamõistetava elatise suurus ei paneks teda olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset elatusstandardit ega tulla toime ilma riigi abita.

17. Kohus on esitatud tõendeid hinnanud kogumis ja otsuses märkinud, miks ta hageja seisukohtadega ei nõustu. Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Maakohus on teinud seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise maakohtule.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Ande Tänav