2-10-9722/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-10-9722

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht

06. septembril 2010.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-9722 Tsiviilasi X AS hagi R. K. vastu krediidilepingu järgse võlgnevuse, summas

4 942,58

krooni ja lisanduvate viiviste, väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx, asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ); Esindaja: S. P. Kostja :R. K. (is.kood xxxxxxxxxxx, eluk.xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlusvorm Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja , §396 ning TsMS §162, §173,§ 174’ lg 3, § 177 lg 2, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Rahuldada X AS hagi R. K. vastu täies ulatuses.

Välja mõista R. K. lepingu järgne võlgnevus seisuga 26.02.2010.a. summas üheksateist tuhat nelisada kaks (4 942 ) krooni 58 senti ja viivis alates 01.03.2010.a. kuni põhinõude ( 4 818,70 krooni) kohase täitmiseni VÕS § 113 lg

2 (4)

1 sätestatud määras X AS kasuks ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat (1 000) krooni X AS kasuks.

Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (06.09.2010.a.). Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 29.10.2007.a. sõlmiti poolte vahel püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping, mille alusel hageja andis kostja kasutusse xxxx püsimaksega krediitkaardi ning võimaldas kostjal krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses, intressiga 24% aastas. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimaksed, kohustades tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Hageja kinnitab, et kostja pole oma kohustusi täitnud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad seisuga 26.02.2010.a. 4 942,58 krooni, sealhulgas: põhiosa 4 818,70 krooni ja intressivõlgnevus summas 6,42 krooni, põhiosa viivis 36,25 krooni ning kaardikasko 81,21 krooni ning viivis alates 01.03..2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja menetluskulud summas 1000 krooni.

Menetluse käik 24.05.2010.a. väljastas kohus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1393/2007 alusel kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale Läti vabariigi kompetentse kohtu kaudu 16.06.2010.a. (tl 48- 49). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõudel hagi

3 (4) tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja - kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et: 29.10.2007.a. sõlmiti poolte vahel püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid.

Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 397 ja § 401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingu järgne võlgnevus seisuga 26.02.2010.a. summas

4 942,58 krooni ja põhinõudelt (4 818,70 krooni) viivis alates 01.03.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

4 (4) TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174’lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuini täitmiseni. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1 000 krooni väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 000 krooni.

Hele Ilisson kohtunik