2-10-5036/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON 1. Avaldus rahuldada.

2. J.V.lt hooldusõigus täielikult ära võtta alaealiste laste M.R.`i (IK xxx), D.K. (IK xxx) ja A.K.i (IK xxx) suhtes; A.K.ilt hooldusõigus täielikult ära võtta alaealiste laste D.K. ja A.K.i suhtes.

3. Määrus saata menetlusosalistele ja jõustunud kohtumäärus teadmiseks Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AVALDUS

Kohtuasja number 2-10-5036 Määruse tegemise aeg ja koht 03. september 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Jõhvi Valla (Vallavalitsuse kaudu) avaldus J.V.lt ja A.K.ilt hooldusõiguse

täielikuks äravõtmiseks alaealiste laste A.K.i, D.K. ja M.R.i suhtes Kohtuistungi toimumise aeg 19. august 2010

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Jõhvi Vallavalitsus (Keskväljak 4, 41595 Jõhvi)

Ene Eljas (volikirja alusel)

J.V. (IK xxx, elukoht: xxx)

A.K. (IK xxx, elukoht: xxx)

1. Jõhvi Vallavalitsus esitas kohtule avalduse J.V.lt vanema õiguste äravõtmiseks 14.01.2010 sündinud alaealiste laste A.K.i ja D.K. ning xxx sündinud M. R.`i suhtes ja A.K.ilt vanema õigused A.K.i ja D.K. suhtes.

2. 03.02.2010 kohaldas kohus esialgset õiguskaitset, võttis J.V.lt ja A.K.ilt alaealised lapsed A.K.i ja D.K. ning andis nad riiklikule ülalpidamisele Narva-Jõesuu lastekodusse. Vanemad kaksikute A. ja D. K. vastu viimaste lastekodus viibimise aja jooksul huvi ei ole tundnud.

3. Avalduse kohaselt ei suuda J.V. tagada lastele vajalikku hoolitsust. Nii Jõhvi kui Kohtla-Järve lastekaitsetöötajad on J.V.ga vestelnud laste kasvatamisest ja nende eest hoolitsemisest, kuid vaatamata sellele räägib ema oma väsimusest – sellest et ei jaksa ning tahab magada. Ema tunnistas ka ise, et tal on raske lastega toime tulla. J.V. osaleb metadooniasendusravi programmis. Kontrollanalüüsid on näidanud, et puudutatud isik tarbib narkootilisi aineid jätkuvalt. Püsivad sissetulekud J.V.l puuduvad. 29.01.2010 suunati vastsündinud A.K. Tartu Ülikooli Kliinikumi edasipidiseks raviks.

4. Alaealiste A.K.i ja D.K. isa A.K. osaleb samuti metadooniasendusravi programmis. Ka tema kontrollanalüüsid on näidanud uimastavate ainete olemasolu veres. Karistustregistris on A.K.i õigusrikkumiste kogum muljetavaldav. Viimaste aastate kanded näitavad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist, alkohoolsete jookide tarbimist avalikus kohas ning ebakaines olekus sõiduki juhtimist. A.K.i ainsaks sissetulekuks on kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnas vormistatav toimetulekutoetus.

5. Avaldaja leiab, et vanemad seavad oma eluviisidega ohtu laste elu ja tervise. Avaldaja palub J.V.lt ära võtta vanema õigused ka 11.01.1998 sündinud poja M.R.i suhtes. Ida- Viru Maakohtu 25.02.2005.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-2085/04 määrati M.R.i eestkostjaks tema vanaema L. R.. Eestkoste seati asjaolude tõttu, et ema J.V. viibis kinnipidamiskohas ning isa M.R. loobus vanema õigustest. J.V. ei ole oma poja M.R.i käekäigu vastu huvi tundnud ega tema ülalpidamist materiaalselt toetanud.

KOHTUISTUNG

6. Kohtuistungitel 01.06.2010 ja 19.08.2010 jäi avaldaja avalduses toodud seisukohtade juurde. Avaldaja leidis, et J.V. ja A.K. ei tule laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega toime. Vanemad tarvitavad narkootilisi aineid. Avaldaja esindaja selgitas, et kui ema soovib last kasvatada, teeb ta kõik endast oleneva, kindlustamaks lapsele turvaline elu. J.V. laste kasvatamisega toime ei tule, tema ema on invaliid, pole ka abistajaid. A.K.i ema, kelle juures puudutatud isikud elavad, on alkohoolik. Aleksei töötab juhutöödel. J.V.l on tarvis käia asendusravil. Inimest, kes sel ajal laste järele vaataks, ei ole. Lapsevanemad on väga külmalt lastesse suhtunud. Avaldaja esindajal on andmeid, et lastega haiglas viibimise ajal käis Jelena metadoonidoosi saamas, tagasi tulles oli kõige vastu täiesti ükskõikne. Kui lapsele kukkus padi peale, ei olnud ema võimeline millestki aru saama. Pere elab K. toimetulekutoetusest ja tema ema sissetulekust. Vintsova elab sotsiaalmajas ebaseaduslikult. Avaldaja ei pea õigeks lapsi viia sellisesse keskkonda. Avaldaja leiab, et V. ja K. soovil vanema õigusi laste suhtes säilitada on rahaline eesmärk.

7. Puudutatud isik J.V. ei olnud nõus vanema õiguste äravõtmisega ja selgitas, et püüab midagi teha olukorra parandamiseks. Puudutatud isik leidis, et neile ei ole isegi võimalust antud lapsi ise kasvatada ja nendega koos elada.

8. Puudutatud isik A.K. selgitas, et kui Jelena oli lastega haiglas, üüris ta 1-toalise korteri, ostis lastele asjad ja voodid, aga kõik jäi sinnapaika, sest neile ei antud lastega koos olla. Laste jaoks oli olemas nii 2-kohaline vanker kui kombinesoonid. Jelenale sünnitoetust ei makstud, muidu

oleks saanud Narva-Jõesuusse sõita ja advokaadi võtta. Puudutatud isik töötab juhutöödel. Raha neil ei ole, et lapsi vaatama sõita. Narkootiliste ainete tarbimise kohta selgitas A.K., et testid olid praagid, uute testide järgi nad narkootilisi aineid tarvitanud ei ole alates sellest ajast kui Jelena rase oli.

9. M.R.i eestkostja L. R. toetas vanema õiguste äravõtmist J.V.lt. L. R. selgitas, et laps elas tema juures juba enne seda kui ema kinnipidamiskohta sattus. J.V. jättis lapse eestkostja õe juurde ning lapsele enam järgi ei tulnud. L. R. võttis lapse enda juurde ja nii jäigi. J.V. on M.külastanud alates 2004. aastast 1 või 2 korda. Ka vanglast välja saades ei tulnud ta lapse juurde. M. õpib Slaavi Gümnaasiumis, eesti keelest saab natuke aru. L. R. ei usu, et J.V. võiks muutuda.

10. Tulenevalt TsMS § 552 1 lg 1 kuulas kohtunik ära M.R.i. M.R. selgitas, et elab vanaemaga koos üle kuue aasta. Emaga kohtus viimati vist aasta tagasi, päris täpselt ei mäleta. Vanaema juures elamise aastate jooksul on emaga kohtunud umbes üks kord aastas. Ema on olnud kaine. Ema küsis, kuidas M.l läheb ja on ostnud mänguasju. Ema rääkis, et tahab M. enda juurde elama, kuid lapse sõnul ta emaga koos elada ei taha, vanaemaga on parem. Neil on kaks tuba ning poisil on oma voodi ja laud õppimiseks. M.R. ei osanud öelda, kas emalt peaks vanema õigused ära võtma, aga leidis, et vanaema käitub rohkem nii nagu peaks ema käituma. Seda aega, kui emaga koos elas, poiss eriti ei mäleta. See on meeles, et Sompas oli mingi tuba ja keegi onu elas ka seal.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

12. Kohus tegi kindlaks, et J.V.l ja A.K.il on kaks ühist last D.K. ja A.K. (sünd xxx) ning J.V.l poeg M.R. (sünd xxx) (tl 20-23, 71). J.V. osaleb metadoon-asendusravi programmis alates 15.09.2006.a ning kontrollanalüüsid on näidanud fentanüüli, amfetamiini ja BZD-de kasutamist. Aprillistaugustini 2010 on analüüsid psühhotroopsetele ainetele olnud negatiivsed (tl 25, 101). A.K. osaleb metadooni-asendusravi programmis ning kontrollanalüüsid on näidanud amfetamiini, fentanüüli ja BZD-de kasutamist. Juulis 2010 on kontrollanalüüsid psühhotroopsetele ainetele puhtad (tl 24, 100). Karistusregistri andmetel on A.K.it karistatud korduvalt väärteoja kuritegude toimepanemise eest, muuhulgas Liiklusseaduse § 74`, Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel § 15`1, KarS § 74 lg 4 , § 201, § 218 alusel (tl 27-37). J.V.t on karistatud KarS § 183, § 184, § 68, § 64 (karistatud vangistusega) alusel ja väärtegude toimepanemise eest KarS § 218 lg 1, välismaalaste seaduse § 16`6 ja liiklusseaduse § 74` 2 järgi (tl 38-39). J.V. on registreeritud töötuna Eesti Töötukassas alates 06.04.2009 käesoleva ajani ning talle oli määratud töötutoetus perioodiks 13.04.2009 – 07.01.2010 (tl 67 ). Narva-Jõesuu Lastekodu vastuse kohaselt viibivad D.K. ja A.K. lastekodus alates 04.02.2010 ning vanemad lapsi lastekodus viibimise ajal kordagi külastanud ei ole ega laste vastu huvi tundnud (tl 72, 90, 99) Kodukülastusaktide kohaselt elavad J.V. ja A.K. koos A.K.i emaga sotsiaalmaja ühes toas. Toas on minimaalne ja kulunud sisustus. A.

Kobrijev ja J.V. väidavad, et magavad madratsil ning päeva ajal on madrats kapi taga. Toas suitsetatakse (tl 102, 103)

13. Kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 sätestas, et kohus võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Vastavalt § 55 lg 1, kaotas isik, kellelt vanema õigused ära võeti, lapse suhtes kõik õigused.

14. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust.

01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isikuja varahooldus). (PkS § 116 lg 2) Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et J.V. ja A.K. laste kasvatamises ei osale. J.V. 1998.a sündinud pojale M.R.ile on kohtuotsusega määratud eestkostjaks lapse vanaema L. R.. Puudutatud isikute ühised lapsed 2010. a sündinud D. ja A.K.id on riiklikul ülalpidamisel Narva-Jõesuu lastekodus ning vanemad laste käekäigu vastu huvi tundnud ei ole.

15. PkS § 134 lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii varakui isikuhooldusõiguse).

Jõhvi vald palub J.V.lt ja A.K.ilt vanema õigused ära võtta ehk uue perekonnaseaduse mõistes hooldusõigust maksimaalset piirata.

16. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123). Kohus on seisukohal, et suhetes vanematega tähendab lapse parim huvi lapse õigust kasvada üles keskkonnas, mis tagab talle kindlustunde, stabiilsuse ja hoolitsuse nii tervisliku seisundi kui üldise heaolu eest.

Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et J.V. ja A.K. laste eest hoolitsemise ega kasvatamisega ei tegele ega ole selleks suutelised. Mõlemad vanemad tarbivad narkootikume, laste käekäigu vastu huvi ei tunne. Vanemad ei ole lapsi külastanud ei Narva- Jõesuu Lastekodus ega J.V. oma vanemat poega tema eestkostja L.i R.i juures. Kohus leiab, et oma eluviiside tõttu ei ole puudutatud isikud suutelised lapsi kasvatama ning seavad ohtu nende elu ja tervise. Viimasele kohtuistungile puudutatud isikud ei ilmunud, positiivset pööret oma eluviisides ning elamistingimuste parandamises pole nad suutnud teha. Nimetatud käitumisest võib järeldada, et puudutatud isikus ei tunne huvi ei antud tsiviilasja menetluse ega oma laste käekäigu vastu. Kuna oma eluviiside tõttu ei tule J.V. ja A.K. oma elu korraldamisega toime, on kohus seisukohal, et puudutatud isikud ei ole võimelised (ega sisuliselt ei soovi) tagama turvalist keskkonda ja arengut oma alaealistele lastele. Seega ei ole nad suutelised tagama hoolt, mis vastaks laste huvidele. Valides eluviisideks alkoholi ja narkootikumid ning jättes M.R.i vanaema ning D. ja A.

K. riigi hoolde, on puudutatud isikud sisuliselt loobunud laste kasvatamisest. Seega on nad jätnud põhjuseta täitmata enda kui lapsevanema kohustused laste eest hoolitsemisel. Lähtudes põhimõttest, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb, on põhjendatud J.V.lt ja A.K.ilt hooldusõiguse täielik äravõtmine alaealiste laste suhtes, kuna kumbki vanem laste kasvatamises ei osale vähimalgi määral.

17. PkS § 135 lg 1 ja 2 lubab lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega ning isikuhooldusõiguse võib vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust arvata, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Jõhvi vald esitas kohtule esialgselt avalduse puudutatud isikutelt laste äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta, 22.03.2010 täiendas ning muutis esitatud avaldust ja palus ära võtta puudutatud isikutelt vanema õigused A.K.ilt D. ja A.K.i ning J.V.lt D. ja A.K.i ning M.R.i suhtes. Avaldusele lisatud tõenditest tuleneb, et puudutatud isikud tarbivad narkootilisi aineid, oma elutingimusi parandada pole suutnud. Aastate vältel pole J.V. oma poja M.R.i vastu vajalikul määral huvi tundnud, puudutatud isikud ei ole midagi teinud, millest nähtuks nende huvi ka Narva-Jõesuu Lastekodus viibivate D. ja A. suhtes. Menetluse kestel oma eluviise muutnud ei ole. Arvestades menetlusosaliste poolt kohtuistungitel antud selgitusi ning avaldusele lisatud tõendeid, on kohus seisukohal, et vähem piiravate abinõude rakendamisest J.V. ja A.K.i suhtes ei piisa ohu ärahoidmiseks nende alaealiste laste suhtes.

18. Kohus selgitab, et PkS § 140 lg 2 taastab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine.

19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PkS § 116, § 123, § 134, § 135, § 140, TsMS § 550 lg 1 p 2, § 552 1 lg 1, § 558, võtab kohus ära J.V.lt ja A.K.ilt hooldusõiguse täielikult.

Kohtunik O.Mihkelson

Digitaalselt allkirjastatud