3-10-1706/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-10-1706

K o h t u m ä ä r u s

Pärnus

03. septembril 2010.a.

Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, tutvunud A. B poolt kohtule esitatud kaebuse materjalidega,

t e g i k i n d l a k s:

02.07.2010 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotles A. B moraalse kahju hüvitamist summas 250 000 krooni, mis olevat tekkinud Tallinna Vangla uurimisisolaatoris väidetavalt ebainimlikes ja inimväärikust alandavates tingimustes vahi all perioodidel

20.09.2004 – 11.10.2004 (21 päeva); 15.11.2007 – 06.03.2008 (111 päeva); 03.03.2009 – 28.10.2009 (239 päeva)

pidamise tulemina kokku 471 päeva kestel.

16.07.2010 kohtumäärusega jäeti A. B kaebus käiguta (tl 19). Määruses selgitati kaebajale Vangistusseaduse (edaspidi – VangS) § 11 lg 8 sätet, mille kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda üksnes tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbivaatamata jätnud. Erinevalt Riigivastutuse seaduse (edaspidi - RVS) § 17 lg 1, mis võimaldab kahju hüvitamise taotluse esitamist otse halduskohtule, on käesoleval juhul tegemist erikorraga, mis näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebajal tuli kohtule teatada, kas ta on kahjuhüvitamise nõudega Tallinna Vangla poole pöördunud.

23.08.2010 vastuses kohtumäärusele kinnitas A. B, et ta ei ole pidanud vajalikuks kahjunõudega Tallinna Vangla poole pöörduda ja seda põhjusel, et tema arvates peab vastutama Tallinna Vanglas valitseva mittenõuetekohaste kinnipidamistingimuste eest riik.

Halduskohtumenetluse (edaspidi - HKMS) § 12 lg 2 p 1 kohaselt peab halduskohus tegema kindlaks, millise asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale kaebus on esitatud.

A. B on kaebuse suunanud Rahandusministeeriumi vastu, väites et riigil peab olema kohustus organiseerida oma karistussüsteem selliselt, et kinnipeetavate väärikuse austamine oleks tagatud. Kahju hüvitamiseks on kohustatud RVS § 12 lg-st 1 tulenevalt avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Kaebuse väidetest tulenevalt oleks käesoleval juhul kahju hüvitamises kohustatud isikuks avaliku võimu kandjana Eesti Vabariik. Eesti Vabariik ei saa aga kohtulikus menetluses esineda vahetult, vaid oma organi vahendusel.

Vastavalt Justiitsministri 06.12.2001 määrusega nr 92 vastuvõetud Tallinna Vangla põhimääruse § 1 on Tallinna Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust. Sama paragrahvi lõike 6 esimese lause kohaselt juhib vanglaid Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 39 lg 3 kohaselt on valitsusasutused ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Eeltoodu kohaselt on Justiitsministeeriumi vanglate osakond valitsusasutus VVS § 39 tähenduses. VVS § 41 lg 1 sätestab, et riik on volitatud esindama valitsusasutust või muu riigiasutust seadustest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. VVS § 441 lg 5 kohaselt toimub kohtus riigi esindamine haldusasjas vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korrale. HKMS § 6 lg 3 p-s sätestatud kahju hüvitamise taotlust võib tema olemusest tulenevalt käsitleda HKMS§ 6 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustamiskaebuse ühe liigina, kus taotletavaks toiminguks on kahju hüvitise maksmine. Kohustamisnõue toimingu sooritamiseks tuleb esitada organi vastu, kes on pädev toimingut sooritama. Materiaalõiguse kohaselt on kahju hüvitamise taotluste lahendamine kahju tekitanud haldusorgani pädevus. RVS § 17 lg 1 kohaselt esitatakse kahju hüvitamise nõude kohtueelses menetluses taotlus kahju hüvitamiseks kahju tekitanud haldusorganile. RVS § 18 lg 1 sätestab haldusorgani poolt kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise korra. Eeltoodust võib järeldada, et avaliku võimu kandja, antud juhul riigi asjaomaseks organiks, kellele seadus paneb kohustuse kahju hüvitamise menetluses, on Tallinna Vangla. Kaebaja poolt nimetatud Rahandusministeerium ei ole asjassepuutuv. HKMS § 12 lg 2 p 1 kohaselt määrab õige vastustaja kindlaks kohus.

Kinnipeetavate kahjunõuetes kohtueelse menetluse läbimise kohustus on seadusest tulenev kohustus (VangS § 11 lg 8). Kohtul ei ole võimalik seadust meelevaldselt kohaldamata jätta.

HKMS § 11 lg 31 p 1 kohaselt, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Kuna kinnipeetavast kaebaja ei ole kohtule kaebuse esitamiseks järginud VangS § 11 lg 5 ja 8 nõudeid, ei ole võimalik tema kaebust menetlusse võtta ja kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebuse muud puudused. HKMS § 11 lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Eeltoodu alusel ja juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § § 11 lg 31 p 1 ja lg 8 alusel, kohus

m ä ä r a b:

1. Tagastada kaebus läbivaatamatult selle esitajale.

Kaebuse tagastamine ei võta esitajalt õigust seadusega sätestatud korras ja vastavaid tähtaegu järgides pöörduda uuesti halduskohtusse.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Aivar Koppel, halduskohtunik