2-10-16921/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-16921 1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 03. september 2010, kell 16:00 Narva Kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-16921 Tsiviilasi Narva linna avaldus eestkostja ametiaja pikendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn Sotsiaalabiameti kaudu (registrikood: 75009148; asukoht: Linda 4, 20309 Narva) Avaldaja lepinguline esindaja: Galina Vologdina Puudutatud isikud: G V (isikukood: XXX; elukoht: XXX) V D (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Eestkostetava esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev (e-post: iringromtsev@hot.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 24. august 2010

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Narva Linna avaldus ja pikendada V D üle seatud eestkoste. 2. Pikendada V D eestkostja G V ametiaeg viieks aastaks s.o kuni 03. september 2015. 3. Eestkostja ülesandeks on eestkostetava varaliste, õiguslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamine. Eestkoste on seatud eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. 4. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 03. september 2015. 5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrus eestkoste osas kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostetav, tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne vallavõi linnavalitsus.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Avaldus

2-10-16921 2 Kohtule esitatud avalduse (tl 1-2) kohaselt oli V D eestkoste seatud ning eestkostjaks oli määratud G V. Eestkoste oli seatud viieks aastaks, s.t kuni 13. aprill 2010. Selleks kuupäevaks esitas Narva linn avalduse eestkoste ametiaja pikendamiseks.

V D on lapsepõlvest invaliid, tal on sügav puue, mis ei võimalda tal oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline tehinguid sooritama. Avaldaja arvab, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud.

V D on saanud pärandina kolmetoalise korteri, kuid oma tervisliku seisundi tõttu ei ole ta võimeline oma vara käsutama ega korteri majanduskulud tasuma.

G V täitis oma eestkostja kohustusi korralikult ning teostab vajalikku hooldust eestkostetava suhtes. Avaldaja on seisukohal, et G V on oma võimete ja isikuomaduste poolest suuteline täitma eestkostja ülesandeid ning kaitsma eestkostetava huve.

Eeltoodu põhjenduste alusel palub avaldaja pikendada eestkostja G V ametiaeg.

Kohtuistung ja puudutatud isikute seisukohad Viru Maakohtu 06. mai 2010 määrusega oli V D määratud esindaja riigi arvel. Advokatuur nimetas V. D esindajaks vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev.

V. D esindaja esitas kohtule 08. juunil 2010 arvamuse eestkoste seadmise kohta. Arvamuse kohaselt külastas Irina Gromtsev oma esindatavat. Vestlusest esindatavaga selgus, et ta räägib ebaselgelt ning paljudele küsimustele ei oska vastata, kuid väljendas soovi, et G V hoolitseks tema eest.

Esindaja vestles samuti eestkostja ja avaldajaga. Vestluste abil ning võttes arvesse tsiviilasja materjale jõudis esindaja seisukohale, et V D vajab kahtlemata eestkostet. Esindatav ei ole võimeline ilma kõrvalise abi ja juhtimiseta toime tulema oma igapäevaeluga. Esindatav ei ole võimeline ise kaitsma oma õigusi ja huve. Esindaja arvates sobib G V eestkostjaks ning ta täidab oma eestkostja ülesandeid vajalikul viisil.

Esindaja leiab, et G V kui eestkostja ametiaeg tuleb pikendada viieks aastaks.

24. augustil 2010 toimunud kohtuistungil kinnitas avaldaja, et jääb oma avalduse juurde. G. V kinnitas kohtuistungil, et on nõus olema V D eestkostjaks. Esindaja Irina Gromtsev jäi oma arvamuse juurde ning toetas Narva linna avaldust.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Uue perekonnaseaduse (jõustus 01. juulil 2010) § 210 järgi laieneb uus perekonnaseadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Vana perekonnaseaduse (edaspidi vana PKS) § 92 lg 4 (uues seaduses § 203) kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Sama seaduse § 95 (uue PKS § 204) sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ettepaneku isiku

2-10-16921 3 määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus ja isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-le 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 528 lg 3 alusel eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud.

Kohus leiab, et kohtule esitatud materjalide ning puudutatud isikute arvamustega on tõendatud, et V D eestkoste seadmise vajadus ei ole ära langenud. Kohus on veendunud, et V. D seni vajab eestkostet ning ei ole võimeline oma igapäevaelu ise korraldama. V. D vajab kõrvalabi ning ei saa oma õigusi ega huve ise kaitsta. Kohus on seisukohal, et V D vajab eestkostjat.

Avaldaja palus pikendada eestkostja G V ametiaeg, G. V on andnud selleks ka nõusoleku. Kohtule teadaolevalt puuduvad vana PKS §-s 96 (uue PKS § 174) nimetatud asjaolud, millistel ei võiks määrata G V eestkostjaks. Seega kohus nõustub avaldaja ja vandeadvokaadi vanemabiga, et G. V on sobivaim isik V D eestkostjaks. Seetõttu leiab kohus, et G. V kui V D eestkostja ametiaeg tuleb pikendada viieks aastaks.

Eelpool toodud põhjustel ning uurinud esitatud tõendeid leiab kohus, et V D eestkostja G V ametiaeg tuleb pikendada viieks aastaks.

Menetluskulude jaotus TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulu, ekspertiisitasu) riigi kanda.

Fred Fisker Kohtunik