2-10-13572/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Otsuse tegemise aeg ja koht

02. september 2010, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-13572 Tsiviilasi ES hagi A Si vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

19 575.00 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ES (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja: A S (isikukood: xxx elukoht: xxx) Resolutsioon

1. Rahuldada osaliselt ES hagi A S vastu lapsele elatise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A S igakuine elatis, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, poolte xxxsündinud poja A Si ülalpidamiseks alates 22.03.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx, ESi kasuks.

3. Jätta rahuldamata ESi hagi A Si vastu lapsele elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ajavahemikul 01.03.2009-21.03.2009.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina 2000.00 (kaks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbankis (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue 22.03.2010 esitas ES Harju Maakohtule hagi A Si vastu lapsele elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis xxxpooltel ühine poeg A. Alates märtsist 2009 ei osale kostja lapse ülalpidamises. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis poolte xxxsündinud poja A S ülalpidamiseks alates 01.03.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 17.05.2010. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1, mille järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008. a palga alammäär 4350.00 krooni kuus, millest pool on 2175.00 krooni. Vastavalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kohus jätab hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise osas ajavahemikul 01.03.2009-21.03.2009, kuna hagi on esitatud 22.03.2010 ning PKS § 108 ei luba tagasiulatuvalt elatist välja mõista enam kui ühe aasta eest.

Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale poolte xxxsündinud poja A Si ülalpidamiseks alates 22.03.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx, ning jätab rahuldamata tagasiulatuva elatise osas ajavahemikul 01.03.2009-21.03.2009. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2.

Menetluskulud Hagejal menetluskulusid ei ole. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb kostja menetluskulud, kui need on tekkinud, jätta tema enda kanda.

Kohtunik