Legislator Case Law & Legislation
3-10-1160/4 AI generated

3-10-1160/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-10-1160/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated
3-10-1160/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 1 «3. Korralduses on taotluse rahuldamata jätmise põhjendusena viidatud täiesti uuele asjakohatule faktile, mis puudutab täiendava matusetoetuse saamise aluseks olevat arvet (kuludokumenti). Oma korralduses viitab vallavalitsus Maksu- ja Tolliameti ning Audiitorbüroo Fides OÜ järeldustele, mis puudutavad "Raamatupidamise seadust". Teadaolevalt ei kohaldu Raamatupidamise seadus kaebajale kui kliendile, sest ta ei ole raamatupidamiskohuslane vastavalt Raamatupidamise seaduse § 2.»

Keywords

AI generated
hardship residence permit hardship grounds untimely rectification hardship exception cured procedural defect hardship of tenant

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-1160 Otsuse kuupäev 02. september 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Imre Piho kaebus Jõgeva Vallavalitsuse 29. märtsi 2010 korralduse nr 160 tühistamiseks ja täiendava matusetoetuse maksmise kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Imre Piho Vastustaja Jõgeva Vallavalitsus

1.Rahuldada kaebus osaliselt. 2. Tühistada Jõgeva Vallavalitsuse 29.märtsi 2010 korralduse nr 160 p 2. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 18.01.2010 esitas Imre Piho Jõgeva Vallavalitsusele taotluse kriisiabi toetuse saamiseks vanaema matusekulude hüvitamiseks. Imre Piho vanaema Melita Tšernook, kes oli Jõgeva valla elanik, suri 12.01.2010.a.

25.01.2010 korraldusega nr 54 p 3 jättis Jõgeva Vallavalitsus Imre Piho taotluse rahuldamata. Jõgeva Vallavalitsuse 29. märtsi 2010 korraldusega nr 160 tunnistati kehtetuks Jõgeva Vallavalitsuse 25.jaanuari 2010 korralduse nr 54 p 3. Sama otsusega jäeti uuesti rahuldamata Imre Piho 18.01.2010 esitatud taotlus täiendava matusetoetuse saamiseks summas 1500 krooni, põhjusel et Imre Piho ei ole Jõgeva vallas alaliselt elav isik.

05.05.2010 esitas Imre Piho kaebuse Tartu Halduskohtule.

Kaebuse põhjendused

2

2. Kaebaja märgib, et Jõgeva Vallavalitsuse tegevus on tema suhtes olnud pahatahtlik ja ei ole kooskõlas ega suunatud sotsiaaltöö eesmärkidele, milleks on abi andmine, kui isiku võimalused toimetulekuks ei ole piisavad.

Kaebaja märgib, et Jõgeva Vallavalitsusel puudus alus täiendava matusetoetuse määramisest keeldumiseks. Jõgeva Vallavalitsuse korralduses nr 160 on põhjendatud keeldumist elukoha tingimusega, kuid kaebaja elukohatingimus oli taotlemise hetkel ja on ka praegu täidetud. Elukohatingimus ei ole ka eraldi keeldumise aluseks vastavalt Jõgeva valla sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra § 9-le (vallavolikogu määrus nr 3, 26.02.2009). Ta on kirjutanud tõepoolest avalduse Kärde sotsiaalmaja üürilepingu lõpetamiseks, kuid paraku nõuti sellega seoses temalt ka teise omavalitsusse elama registreerimist, kuid kuna nõuti teise omavalitsusse elama registreerimist, ei teinud ta vastavat avaldust Rahvastikuregistrisse. Seega ei saa tema varasem taotlus olla aluseks mainitud toetusest keeldumiseks ning kõik need vallavalitsuse otsuse aluseks olevad põhjendused on asjakohatud. Seisukoht, et kaebaja elab Jõgeva linnas aadressil xxx, on Jõgeva Vallavalitsuse poolt tõendamata ja on paljasõnalised väited, mis ei vasta tegelikkusele, ei vasta Rahvastikuregistri andmetele. Kaebaja ajutine viibimine sõbranna juures Jõgeva linnas aadressil xxx ei ole oluline - see aadress ei ole tema huvide keskpunkt, sinna ei käi talle post, samuti ei käi ta valimas Jõgeva linnas ning sellest ei saa järeldada kaebaja tahet oma elukohta muuta.

3. Korralduses on taotluse rahuldamata jätmise põhjendusena viidatud täiesti uuele asjakohatule faktile, mis puudutab täiendava matusetoetuse saamise aluseks olevat arvet (kuludokumenti). Oma korralduses viitab vallavalitsus Maksu- ja Tolliameti ning Audiitorbüroo Fides OÜ järeldustele, mis puudutavad "Raamatupidamise seadust". Teadaolevalt ei kohaldu Raamatupidamise seadus kaebajale kui kliendile, sest ta ei ole raamatupidamiskohuslane vastavalt Raamatupidamise seaduse § 2.

I.Piho palub kohtul Jõgeva Vallavalitsuse 29.03.2010 korraldus nr 160 tühistada ning kohustada Jõgeva Vallavalitsust maksma talle 1500 krooni täiendavat matusetoetust.

Vastustaja vastuväited

4. Jõgeva Vallavalitsus märgib kohtule saadetud vastuses, et vaidleb kaebusele vastu ning jääb oma 29. märtsi 2010 korralduses nr 160 toodud põhjenduste juurde. Vastustaja leiab, et Imre Piho ei kuulu täiendavat matusetoetust saama õigustatud isikute hulka korralduses toodud põhjustel.

Kohtu seisukoht

5. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt. Kaebuse esitaja Imre Piho on 18.01.2010 esitanud Jõgeva Vallavalitsusele sissetulekust sõltuva taotluse kriisiabi toetuse saamiseks tulenevalt vanaema Melita Tšernooki matusekulude hüvitamiseks, taotlusele on lisatud FIE Elvi Anslan sularahaarve matusekulude 1500 krooni kohta (tlk.25-26). Jõgeva Vallavalitsuse 29.03.2010 korralduses nr 160 on keeldutud I.Piho taotluse rahuldamisest kahel põhjusel, esitaks põhjusel, et I.Piho ei ole Jõgeva vallas alaliselt elav isik ning teiseks põhjusel, et I.Piho esitas vallavalitsusele kuludokumendi näol valeandmeid.

3 6. Toetuse, mida kaebuse esitaja taotles, näol on tegemist kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritava sotsiaaltoetusega. Sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg1 sätestab, et valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise tingimused ja kord Jõgeva vallas on reguleeritud Jõgeva Vallavolikogu 26.02.2009 määrusega nr 3 (edaspidi Määrus). Määruse § 1 lg 2 kohaselt on Määruse eesmärgiks Jõgeva valla vähekindlustatud ja /või toimetulekuraskustega perede toimetuleku soodustamine ning laste arenguks võrdsete võimaluste loomine. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et sotsiaaltoetust on õigustatud taotlema Jõgeva vallas alaliselt elav isik, kes on kantud rahvastikuregistrisse Jõgeva valla elanikuna, samuti „Sotsiaalhoolekande seaduse“ (SKS) § 9 lg-tes 2, 3 ja 5 nimetatud isikud. SHK § 9 lg 2, 3 ja 5 välja toodud isikuteks on väljaspool elukohta viibivad isikud, isikud, kelle elukohta ei ole võimalik kindlaks teha ning Eestis ajutiselt viibivad välismaalased. 7. Määruse § 3 lg kohaselt jagunevad valla eelarvest makstavad toetused perekonna sissetulekust sõltumatuteks toetusteks ja perekonna sissetulekust sõltuvateks toetusteks. Matusetoetus (1500 krooni) on Määruse § 3 lg 3 p 9 kohaselt perekonna sissetulekust sõltumatu toetus. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud matusetoetus maksti vallavalitsuse poolt välja kaebaja tädile Liia Tšernookile. Seda on kaebuse esitaja kaebuses ka ise kinnitanud. Kriisiabi toetus, mille alla kuulus ka täiendav matusetoetus, on perekonna sissetulekust sõltuv toetus(§ 3 lg 4 p 1 ja § 7). Määruse § 7 lg 1 kohaselt on kriisiabi võimalik taotleda hädavajalike põhjendatud kulutuste osaliseks hüvitamiseks. Määruse § 7 lõige 1 punkt 5, millega anti õigus taotleda täiendavat matusetoetust, kui inimese surma korral on matusekulud kandnud Jõgeva valla elanik, viidi Määrusesse sisse Jõgeva Vallavolikogu 27.08.2009 määrusega nr 14. Sama säte tunnistati aga kehtetuks volikogu 25.03.2010 määrusega nr 5. Seega kehtis Määruse § 7 lg 1 p 5 ehk õigus taotleda täiendavat matusetoetust ajavahemikul 01.09.2009 kuni 25.03.2010. I.Piho esitas taotluse täiendava matusetoetuse saamiseks 18.01.2010, seega ajal kui vallavolikogu vastav säte kehtis. 8. Vallavalitsus on keeldunud toetuse määramisest kaebuse esitajale seetõttu, et taotleja ei ole isikuks, kellel on õigus toetuse taotlust esitada, kuna ta ei ole vallas alaliselt elav isik. Määruse § 1 lg 3 kohaselt peab taotleja alaliselt elama Jõgeva valla territooriumil ja olema kantud rahvastikuregistrisse. Määruse kohaselt kehtib tingimus, et taotleja peab olema alaline valla elanik ning olema kantud rahvastikuregistrisse, kõikide määruse alusel antavate toetuste puhul. Kohus ei nõustu vallavalitsuse seisukohaga, et kaebuse esitaja I.Pihol ei ole õigust taotleda täiendavat matusetoetust, kuna tema alaline elukoht oli Jõgeva linnas. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et I.Piho elas alaliselt Jõgeva linnas aadressil xxx. Asjaolu, et 27.10.2009 avalduses märkis kaebuse esitaja, et ta asus elama Jõgeva linna ning kohustub end Jõgeva linna sisse registreerima, ei tõenda veel seda, et kaebaja ka Jõgeva linna elama asus. Ühtki tõendit selle kohta, et ta asus Jõgeva linna alaliselt elama ja elas ka seal ka kuni taotluse esitamiseni, ei ole kohtule esitatud. Selliste tõendite olemasolu ei nähtu ka vaidlustatud käskkirjast. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on I.Piho elukohaks alates 11.09.2009 Jõgeva vald xxx. Ka enne seda on I.Piho elukohaks olnud Jõgeva vald, rahvastikuregistri andmetele on tema elukohaks perioodil 26.10.2004 kuni 10.09.2009 olnud Jõgeva vald xxx ehk aadressil,

4 kus elas tema vanaema. Seega kinnitavad rahvastikuregistri andmed, et I.Piho elukohaks on alates 26.10.2004 olnud Jõgeva vald. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et täiendava matusetoetuse taotluse mitterahuldamine vastustaja poolt põhjusel, et taotleja on Jõgeva linna alaline elanik, mistõttu ta ei saa olla Jõgeva valla alaline elanik, on ebaõige. 9. Teise alusena taotluse rahuldamisest keeldumisel on märgitud asjaolu, et I.Piho esitas kuludokumendi näol valeandmeid, kuna esitatud sularahaarve ei vasta raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuetele ning et sularahaarvel on olematu juriidilise isiku andmed. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et Raamatupidamise seadus ei kohaldu kaebuse esitajale, kuna ta ei ole raamatupidamiskohustuslane. Tavakodanik ei pea arve saamisel kontrollima selle vastavust raamatupidamisnõuetele ega pea oskama hinnata arve vastavust kuludokumendi nõuetele. Nagu on kaebaja märkinud, taotlust ja arvet esitades ei viidanud vallavalitsus mittevormikohaste dokumentide esitamisele. Vastustaja on kontrollinud arvet Maksu- ja Tolliametis ja audiitorfirmas, kuid pole järelepärimist arve väljastamise ja andmete õigsuse osas teinud arvel märgitud isikule FIE Elvi Anslanile. Korraldusest nähtub, et FIE Elvi Anslan on registreeritud äriregistris 02.10.2009, seega pole tegemist olematu juriidilise isikuga. Arvestades eeltoodut kohus rahuldab Imre Piho kaebuse Jõgeva Vallavalitsuse 29.03.2010 korralduse nr 160 p 2 tühistamise nõude osas. Kuigi kaebuse esitaja on kaebuses taotlenud korralduse täielikku tühistamist, ei ole kaebuses sisuliselt korralduse punkti 1, millega tunnistati kehtetuks vallavalitsuse 25.01.2010 korraldus nr 54 p 3, vaidlustatud. Seetõttu kuulub korraldus nr 160 tühistamisele ainult punkti 2 osas. 10. I.Piho taotluse kohustada Jõgeva Vallavalitsust maksma talle täiendav matusetoetus 1500 krooni, jätab kohus rahuldamata. Nagu märgitud, on Määruse kohaselt kriisiabi, sealhulgas ka täiendava matusetoetuse maksmine sõltuvuses perekonna sissetulekust, mitte ainult sellest, kas taotleja on valla elanik või mitte. I.Piho 18.01.2010 esitatud taotluses tema sissetulekute ja pere suuruse osas andmed puuduvad. Kohtul on õigus kontrollida haldusorgani toimingute ja haldusaktide õiguspärasust, kuid kohtul puudub volitus teha haldusorgani eest otsuseid või sooritada tema eest toiminguid. Vaidlustatud korralduses ei ole hinnatud taotleja perekonna sissetulekut ega taotleja toimetulekut vastavalt Määrusele.

Eda Muts kohtunik

5