3-10-2258/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

02. september 2010, Tallinn

Haldusasja numbrid

3-10-2258

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks OÜ Eurocatene nimel registrisse kantud

kinnisasja suhtes.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja

Tollikeskuse taotlus ja anda MKS § 1361 lõike 1 alusel

luba OÜ Eurocatene nimel registrisse kantud kinnisasjale

Niidi tn 21, Aespa küla, Kohila vald, Raplamaa, kinnisasja

käsutamise keelumärke seadmise taotlemiseks.

2. Saata määrus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskus kümne päeva jooksul arvates määruse

ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 30

lg 2 p 1; § 471 lg 1).

ASJAOLUD

1. 01.09.2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

(edaspidi maksuhaldur) taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.

Taotleja palub anda luba kinnistusraamatusse kinnisasjale Niidi tn 21, Aespa küla, Kohila vald,

Raplamaa, kinnisasja käsutamise keelumärke seadmise taotlemiseks. Maksuhaldur selgitas, et

taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille

kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja

Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.

2. Maksuhaldur selgitab, et 05.01.2010 korralduse nr 12.2-3/14-1 alusel alustati 18.01.2010 OÜ

Eurocatene revisjoni. OÜ Eurocatene revisjon hõlmab käibemaksu ning füüsilistele isikutele

tehtud töötasu väljamaksetelt kinnipidamisele ja arvestamisele kuuluvate tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ning töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise

ja tasumise õigsuse kontrolli 2008. ja 2009. aasta maksustamisperioodidel. 28.07.2010 PMTK

korralduse nr 12.2-3/14-15 alusel alustati 05.08.2010 täiendavalt tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli 2008. ja 2009. aasta maksustamisperioodidel.

Kontrolli tulemusel on maksuhaldur välja selgitanud, et OÜ Eurocatene eeldatav maksusumma

on 2 244 843 krooni, mis kujuneb alljärgnevalt.

3. OÜ Eurocatene põhiline majandustegevus kontrollitaval perioodil seisnes 0% käibemaksu

määraga maksustatavate tööjõurendi teenuste osutamises mitmetele Soome Vabariigi

äriühingutele. OÜ Eurocatene revisjoni läbiviimisel tuvastatud faktiliste asjaolude põhjal selgus,

et OÜ Eurocatene on perioodil veebruar 2008 – aprill 2009 maksnud oma töötajatele Soome

Vabariigis töötamise eest tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 13 lg 3 p 1 alusel lisaks

töölepingutes sätestatud ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja

töötuskindlustusmakse (edaspidi TSD) deklaratsioonides kajastatud palgale maksuvabalt

päevaraha 2008. ja 2009. aastal kokku summas 1 379 000 krooni. Samuti on äriühing hüvitanud

osaliselt töötajatele välismaal töötamisega seotud sõidukulusid kontrollitaval perioodil kokku

summas 158 960 krooni ning majutuskulusid kokku summas 645 079 krooni. TuMS § 13 lg 3

kohaselt tulumaksuga ei maksustata Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades

avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimisvõi kontrollorgani liikmele

makstavaid teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitisi

ning päevaraha. Kuni 30.06.2009 kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §

26 lg 1 p 5 alusel on üheks töölepingu kohustuslikuks tingimuseks fikseerida töötegemise koht

või piirkond. TLS § 51 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks

väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks

kalendripäevaks ja töötaja on kohustatud minema niisugusesse töölähetusse. Poolte kokkuleppel

võib töölähetus kesta ka kauem. Töö asukohana oli eelnimetatud perioodil töötajatega sõlmitud

töölepingutes märgitud Eesti Vabariik.

4. Töölepingu seaduse (kehtiv alates 01.07.2009) § 5 lg 1 p 7 ning § 21 sätestavad samased

põhimõtted, millised olid kuni 30.09.2009 kehtinud TLS-s. OÜ Eurocatene rentis kontrollitaval

perioodil tööjõudu Soome äriühingutele ning renditöötajad täitsid oma tööülesandeid üksnes

Soomes, teostades tööjõu tellija poolt määratavaid tööülesandeid. Eeltoodust tulenevalt asus

töötajate tegelik töötegemise koht Soomes, mitte Eestis. Maksuhaldur on seisukohal, et kui Eesti

äriühingu või tööandja töötajad tegelikult kunagi Eestis ei tööta ja kui kogu töölepingu kehtivuse

aja töötaja viibib tegelikult välisriigis, siis ei saa olla tegemist lähetusega Eestist ning ei ole

õigustatud maksuvabade lähetuse päevarahade tasumine. OÜ-l Eurocatene puudus seaduslik alus

töötajate lähetamiseks väljapoole kindlaks määratud tegeliku töö tegemise kohta ning seoses

sellega ka maksuvabalt töölähetuse päevarahade maksmiseks. Seega ei ole OÜ Eurocatene poolt

töötajatele päevarahade maksmine seotud töölähetustega ning OÜ-l Eurocatene puudus

kontrollitaval perioodil alus renditöötajatele maksuvabade päevarahade maksmiseks ning

päevarahade väljamakseid tuleb käsitleda renditöötajate töötasu väljamaksetena. Seega kuulub

OÜle Eurocatene revisjoni tulemusena seoses füüsilistele isikutele tehtud töötasu väljamaksetega

juurdemääramisele makse kokku summas 488 661 krooni, sh sotsiaalmaksu kokku summas 455

070 krooni, töötuskindlustuse makseid kokku summas 12 411 krooni (8 274 krooni (0,6%) ja 4

137 krooni (0,3%)) ning kogumispensioni makseid 21 180 krooni (2%). Lisaks eelnevalt

käsitletud

päevarahale

kompenseeris

OÜ

Eurocatene

renditöötajatele

ka

sõidu-

ja

majutuskulusid. Lähtudes eeltoodud seisukohast, et OÜ Eurocatene poolt välismaale suunatud

renditöölised ei viibinud töölähetuses, ei olnud äriühingul alust hüvitada maksuvabalt töötajatele

eelnimetatud kulusid kokku summas 804 039 krooni (158 960 + 645 079). PMTK on seisukohal,

et nende kulude näol on tegemist töötajatele tehtud erisoodustustega, mis vastavalt TuMS § 48 ja

sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 7 kuuluvad maksustamisele tulumaksuga kokku

summas 213 732 krooni ja sotsiaalmaksuga kokku summas 335 864 krooni.

5. Maksuhaldur märgib järgmisena, et OÜ Eurocatene poolt revisjoni läbiviimiseks esitatud

raamatupidamise algdokumentide seas sisalduvad OÜ-de Royalpro (registrikood 11387798),

Silhouette (registrikood 11276774) ja Perspectivest (registrikood 10810243) nimel väljastatud

arved kokku summas 1 605 805 krooni, sh käibemaks 248 081 krooni. OÜ Eurocatene on

nimetatud arvete alusel kontrollitaval perioodil oma tasumisele kuuluvast käibemaksust maha

arvanud sisendkäibemaksu summas 248 081 krooni ning teostanud väljamakseid äriühingu

rahalistest vahenditest kokku summas 1 605 805 krooni. Arvete tasumine toimus sularahas.

Revisjoni raames tuvastas maksuhaldur, et kontrollitaval perioodil OÜ Eurocatene väidetavateks

tehingupartneriteks olnud osaühingud Royalpro, Silhouette ja Perspectivest on reaalset

majandustegevust mitteomavad varifirma tunnustega äriühingud, mille nimelt kontrollitavale

äriühingule väljastatud arved on fiktiivsed. Nende arvete alusel ei ole tegelikkuses kaupade ega

teenuste võõrandamist toimunud. Käsitletavate arvete kuludesse kandmine võimaldas OÜ-l

Eurocatene alusetult oma tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksu maha arvata

ning teostada maksuvabalt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid äriühingu rahalistest

vahenditest. Väidetavate koostööpartneritega suhtlemises esindasid OÜ-t Eurocatene selle

juhatuse liikmed German Rodin (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Tiiu Rodin (isikukood

xxxxxxxxxxx). German Rodin korraldas OÜ Eurocatene koostööd OÜ-tega Royalpro, Silhouette

ja Perspectivest ja suhtles äriühingute esindajatega ning Tiiu Rodin kirjutas alla vastavatele

koostöölepingutele ja sularaha liikumise dokumentidele.

6. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt

tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud

tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe

tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või

välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16),

tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama

paragrahvi lõige 3 punkt 1 tulenevalt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

Seega saab sisendkäibemaksu maha arvata, kui on täidetud järgmised tingimused: kaup või

teenus pidi olema soetatud samal maksustamisperioodil, mille maksustavalt käibelt arvestatud

käibemaksu vähendatakse; soetatud kaup või teenus pidi olema soetatud registreeritud

maksukohustuslaselt; soetatud kaup või teenus pidi olema kasutatav maksumaksja enda

ettevõtluses. Sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole äriühingu kohustus, vaid õigus. Sellise

õiguse rakendamiseks peab isik veenduma, kas esinevad käibemaksuseaduses toodud asjaolud.

Oluline ei ole üksnes see, et kõik nimetatud nõuded oleks täidetud, vaid ka see, et need

tingimused esineksid üheaegselt. Vastasel juhul ei saa sisendkäibemaksu maha arvata.

7. TuMS § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse tulumaksuga muu hulgas §-des 51-52 sätestatud

residendist juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. TuMS §

4 lg 3 alusel on § 1 lõigetes 2-4 nimetatud tulumaksu määr 23/77.Vastavalt TuMS § 51 lõikele 1

maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui

nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §§ 48-50. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on

ettevõtlusega mitteseotud kulu § 51 lg 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal

puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-34-07 on märgitud, et RPS reguleerivad majandustehingute

dokumenteerimist ja algdokumenti RPS §-d 6 ja 7. Nõuetekohasel algdokumendil tuleb märkida

ka tehingu majanduslik sisu. Kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole

tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Järelikult võib selline asjaolu olla piisavaks aluseks, et

kohaldada TuMS § 51 lg 2 p 3. RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamisarvestuse algdokument

majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema dokumendi nimetus ja

number, koostamise kuupäev ja raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, tehingu majanduslik

sisu, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha

aadressid

ning

allkiri

(allkirjad),

mis

kinnitab

majandustehingu

toimumist.

Raamatupidamisarvestuse algdokument peab tõendama tehingu toimumist ning selle põhjal peab

olema võimalik välja lugeda tehingu objekt, tehingu toimumise aeg, tehingu pooled ning kinnitus

tehingu täitmise kohta (allkiri). Seega peab raamatupidamise algdokument kajastama reaalselt

toimunud majandustehingu asjaolusid. Käesolevaga on tulumaksu aluseks lõppkokkuvõttes

asjaolu, et väljamakse aluseks oleva tehingu olemasolu ei ole leidnud tõendamist, siis ei ole

kulutus ka dokumentaalselt tõestatud ja seega puudub raamatupidamist reguleerivates

õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument ning puudub alus sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks. Kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise ja väljamaksete tegemise aluseks

olevad OÜ-te Royalpro, Silhouette ja Perspectivest tehingud on fiktiivsed (puudub majanduslik

sisu), vormistatud on vaid formaalsed dokumendid/arved, mis ei vasta eeltoodud seaduslikele

nõuetele, puudub OÜ-l Eurocatene õiguslik alus nendel kajastatud sisendkäibemaksu kokku

summas 248 081 krooni mahaarvamiseks ning nende alusel maksuvabalt väljamaksete kokku

summas 1 605 805 krooni teostamiseks. Seega kujuneb seoses eeltoodud arvetega OÜ

Eurocatene maksukohustus kokku summas 674 941 krooni, s.h käibemaks 248 081 krooni ning

tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 426 860 krooni.

8. Kolmandaks märgib maksuhaldur, et OÜ Eurocatene poolt esitatud dokumentide kohaselt on

äriühing 2008 novembris andnud eraisikule M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) sularahas laenu

summas 2 000 000 krooni. Revisjoni käigus kogutud teabe (isikute seletused, dokumentide

analüüs jms) kohaselt on alust arvata, et tegelikkuses ei ole OÜ Eurocatene M. K.le mingisugust

laenu andnud, vaid tegemist on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, mis teostati järgmisel

viisil. OÜ Eurocatene 2008. aasta pangakontodelt nähtuvad äriühingu pangakaardiga tasumised,

mille

kohta

puuduvad

äriühingu

raamatupidamises

vastavad

algdokumendid.

Raamatupidamislikult on nimetatud tehingud vormistatud sularaha paigutamisena äriühingu

pangakontolt kassasse, kuid puuduvad vastavad kassa sissetulekuorderid, samuti on puudu M.

K.le raha üleandmist tõendavad kassadokumendid. Pangakontodelt on välja võetud sularaha, mis

on seejärel väidetavalt paigutatud äriühingu kassasse. Nimetatud tegevuste tulemusel toimus OÜ

Eurocatene sularaha jäägi pidev suurenemine, kuigi pearaamatu kassakontolt ei ilmne vastavat

majanduslikku vajadust. 2008. aasta lõpus anti väidetavalt kassasse kogunenud sularaha arvelt

eraisikule M. K. 2 000 000 krooni suurune laen, mida äriühingu pearaamatu ja äriühingu poolt

M. K. nimele vormistatud teatise kohaselt ei ole tagastatud. Laen anti väidetavalt välja

eesmärgiga kasutada raha M. K. Läti äriühingu MK Railways SIA ettevõtluses, kuid selle

ebaõnnestumise tõttu ei ole laenu tagasimakseid tehtud. Selline maksukohustuslase selgitus ei ole

usutav, sest puudub mõistlik põhjendus laenu vormistamiseks laenusaajale kui füüsilisele isikule,

kui puuduvad tagatised ja garantiid laenu tagasisaamiseks ning kui mõistlik olnuks laenu

vormistamine ilma nn vahendajata otse juriidilisele isikule panga kaudu, mis on turvalisem

moodus kui sularahaga arveldamine. Samuti ei esitatud maksuhaldurile M. K. poolt MK

Railways SIA-le reha üleandmist kinnitavaid dokumente. Laenulepingus on toodud ka 5%

intress, kuid OÜ Eurocatene ei ole alustanud intressi ega põhisumma sissenõudmist. Eeltoodud

asjaolud süvendavad maksuhalduri kahtlust laenutehingu ehtsuses.

9. Vormistatud laenulepingu punktis 6 ja selle alapunktides on toodud lepingu tagatiste

tingimused. Punkt 6.1 on sõnastatud järgmiselt: laenuandja tagab lepinguga võetud kohustusi

kogu oma varaga. Nimetatud säte on aga vasturääkiv ja puudulik, kuna sättest tulenevalt vastutab

rahaliste kohustuste eest laenuandja ehk OÜ Eurocatene, kuid arvatavasti on siinkohal

laenuandja asemel mõeldud laenusaajat ehk M. K.t. Samuti ei ole lepingus märgitud laenusaajale

kuuluvat vara ja selle väärtust, millises ulatuses toimub laenulepingust tulenevate kohustuste

tagamine. Kinnistusregistri andmetel, mis on avalikult kättesaadavad andmed, seega

kontrollitavad, kuuluvad M. K.le 2 kinnistut, millele on juba 2003. aastal seatud käsutamise

keelumärked Eesti Vabariigi kasuks. Maksuhaldurile teadaolevalt ei kuulu M. K.le ka ühtegi

sõidukit. Seega puudub laenusaajal vara, mille arvelt laenulepingust tulenevate rahaliste

kohustuste täitmine laenusaaja poolt olnuks tagatud. Maksuhalduri andmetel pärinevad M. K.

viimased ametlikud sissetulekud 2007. aastast. Äriregistri andmetel on isik seotud mitmete Eesti

äriühingutega, kuid enamus neist on äriregistrist kustutatud. Seega puudus M. K.l väidetava

laenu saamise ajal ametlik sissetulek, mis tõendaks isiku maksevõimet. Äriseadustiku § 135 lg 1

kohaselt osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital ning § 148 lg 5 kohaselt on

äriühingu eesmärgiks kasumi teenimine. Eelkirjeldatud olukorras ei ole OÜ Eurocatene kui

kasumit taotleva äriühingu seisukohast 2 000 000 krooni suuruse laenu vormistamine

maksevõimetu füüsilise isiku nimele, kellel puudub igasugune likviidne vara ning kellelt laenu

tagasisaamise võimalus on kaheldav, majanduslikult põhjendatud. PMTK-l on OÜ Eurocatene

panga- ja kassadokumentide, asjaosalistelt isikutelt saadud seletuste ning laenu andmise kohta

vormistatud puudulike ja vasturääkivate dokumentide analüüsi ja kogumis hindamise tulemusel

tekkinud põhjendatud kahtlus, et tegelikkuses ei laekunud 2008. a pangakontodelt välja läinud

raha äriühingu kassasse, vaid eelkäsitletud väljaminekute näol oli tegemist OÜ Eurocatene

ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Nimetatud kulud vormistati äriühingu pearaamatus

fiktiivselt äriühingu sularaha kassa laekumistena, mis revisjoni läbiviimise ajaks ei ole enam

kontrollitav ning suurest sularaha jäägist vabanemiseks vormistati eraisikule, kes on OÜ

Eurocatene juhatuse liikme German Rodin isiklik tuttav, välja antud laenuna, mida ei tagastatud.

Maksumenetluses on tuvastamist leidnud, et tegelikkuses ei ole nimetatud raha kunagi äriühingu

kassasse laekunud ning OÜ Eurocatene ei ole M. K.le laenu summas 2 000 000 krooni andnud.

Seega on nimetatud laenutehing fiktiivne ning selle alusel äriühingust välja läinud 2 000 000

krooni ei ole ettevõtlusega seotud. Seega kuulub eelnimetatud summa maksustamisele

tulumaksuga summas 531 645 krooni. Eelkirjeldatud tegevus saab olla üksnes tahtlik tegevus,

mille eesmärgiks on maksude tasumisest kõrvalehoidumine.

10. Võttes arvesse, et OÜ Eurocatene juhatuse liikmed ei täida piisavalt kaasaitamiskohustust

MKS 56 mõttes ning ei ole maksumenetluse käigus andnud maksuhaldurile arvestatavat ja

usaldusväärset teavet OÜ-te Royalpro, Silhouette ja Perspectivest arvetel kajastatud tehingute

kohta, on tõenäoline, et nad kas teadsid või pidid teadma, et tegemist on fiktiivsete tehingutega,

mis viitab isikute pahatahtlikule käitumisele. Asjaosaliste väited arvetel kajastatud tehingute

reaalsuse kohta on ebapiisavad tõendamaks tehingute faktilist toimumist – nad on üldised,

paljasõnalised ja kontrollimatud. Fiktiivse laenutehingu kajastamine raamatupidamisarvestuses

saab PMTK seisukohast olla samuti üksnes tahtlik ja ettekavatsetud tegevus. Ka töötajatega

sõlmitud töölepingutes valeandmete märkimist saab käsitleda üksnes tahtliku tegevusena, sest

äriühingul ei olnud alust hüvitada maksuvabalt töötajatele sõidu- ja majutuskulusid ning maksta

maksuvabalt päevaraha. Maksuhaldur lisab, et OÜ Eurocatene ei kajasta igakuiselt esitatavates

käibedeklaratsioonides alates 2010. maist enam 0% määraga maksustatavat käivet ning äriühingu

2010. aasta seitsme kuu 20% määraga maksustatav käive on 27 250 krooni, millest nähtub, et

OÜ Eurocatene ei oma aktiivset majandustegevust. Samuti on teada, et OÜ Eurocatene juhatuse

liige German Rodin on alates 21.01.2010 OÜ Avanti Ehitus (registrikood 11747127) juhatuse

liige ja Tiiu Rodin OÜ Avanti Ehitus prokurist ning German Rodin ainuosanik. OÜ Avanti

Ehitus on registreeritud OÜ-ga Eurocatene samal aadressil ning samuti on äriühing kantud

Soome ettemaksuregistrisse. Alates 17.06.2010 on OÜ Avanti Ehitus registreeritud

käibemaksukohustuslaseks ning alates 2010. aprillist saavad nimetatud äriühingult väljamakseid

paljud eelnevalt OÜ-s Eurocatene töötanud isikud. Seega on alust arvata, et OÜ Eurocatene

majandustegevus lõpetatakse ja tegevust jätkatakse selliselt, et sisuliselt OÜ Eurocatene kogu

majandustegevus on üle viidud äriühingu juhatuse liikmete poolt OÜ-sse Avanti Ehitus.

Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka OÜ Eurocatene juhatuse liige German Rodin, kes teatas

30.08.2010 PMTK-le, et käesoleval ajal OÜ Eurocatene ei oma aktiivset majandustegevust, kuna

oodatakse PMTK maksuotsust, et otsustada edaspidised tegevused äriühingu tegevuse jätkamise

osas.

11. Arvesse võttes maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ning maksukohustuslase käitumist, on

tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ Eurocatene sellise tegevuse eesmärk on teadlikult

maksejõuetuse tekitamine, et hoida kõrvale revisjoni tulemusel juurdemääramisele kuuluvate

maksude tasumisest. Taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata

jätmisel

võib

pärast

rahalise

nõude

või

kohustuse

määramist

selle

sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Eespooltoodust

tulenevalt leiab maksuhaldur, et maksuhalduri tekkivate nõuete tagamiseks on põhjendatud seada

OÜ-le Eurocatene kuuluvale Raplamaal, Kohila vallas, Aespa külas, aadressil Niidi tn 21 asuvale

kinnisasjale käsutamise keelumärge. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur

täitetoimingud, kui OÜ SKT Kinnisvaraarendus on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121

kohaselt suuruses 2 244 843 krooni, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS

§ 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise

tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. HKMS § 29 lg 1 kohaselt annab ja pikendab halduskohtunik seadusega sätestatud juhtudel

loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa

haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks

volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 29 lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel,

sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja

otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui

seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle

suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust

otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja

kohtuistungit pidamata.

13. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja vastavust seaduse nõuetele leiab kohus, et taotlus

vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur viib OÜ

Eurocatene suhtes läbi maksumenetlust, mille tagajärjel koostatakse tõenäoliselt maksuotsuse.

Maksuhalduri poolt on asjaolude põhjal välja arvutatud ka hinnanguline rahalise nõude suurus.

Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Eurocatene tegevuse eesmärgiks ei ole olnud tulu teenimine,

vaid raha ettevõttest väljaviimine. Kohus leiab, et võttes arvesse sisuliselt antud äriühingu

tegevuse lõpetamist, uue äriühingu asutamist ning sisuliselt kogu tegevuse üleviimist uude

äriühingusse, on taotlejal põhjendatud alus väitmaks, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel

võib maksukohustuslane asuda sundtäitmise vältimiseks võõrandama või muul viisil käsutama

ettevõtte järelejäänud vara, eelkõige kinnisasja võõrandamise näol. Eeltoodust tulenevalt ja

arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et

on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne

rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral

võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus

on selles toodud väidete alusel seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

14. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt taotluse, andes taotlejale loa MKS § 130 lõike 1

punkti 1 kohase täitetoimingu sooritamiseks ja OÜ Eurocatene nimel registrisse kantud

kinnisasjale aadressil Niidi tn 21, Aespa küla, Kohila vald, Raplamaa kinnisasja käsutamise

keelumärke kinnistusraamatusse kandmise taotlemiseks.

Kadriann Ikkonen

kohtunik