2-09-47447/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 2. septembril 2010.a. tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-47447 Tsiviilasi GK hagi V Tvastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 27.000.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: GK (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: V T (ik xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista V T elatusraha tütre K T , sünd. xxx.a., ülalpidamiseks GK kasuks 2175.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 01.03.2009.a. kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

Lk 2 (7) põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.

1. Pooltel on xxx.a. sündinud tütar K T.

2. Laps elab koos emaga. Pärast 2009.a. veebruarikuud kostja hagejale lapse ülalpidamiseks raha andnud ei ole.

3. 20.09.2009.a. esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja avalduse kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja 19.11.2009.a. kohtunikuabi määrusega anti elatise nõue kostja vastu üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

4. Kohus võttis GK hagi V T vastu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks kohtu menetlusse 23.11.2009.a. määrusega.

Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.

5. Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise summas 3000.- krooni.

Hageja väidab hagiavalduses, et kostja ei ole osalenud lapse kasvatamisel ega lapsele ülalpidamist andnud. Hageja palub elatise kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista ka tagasiulatuvalt, s.o. alates 1. juunist. 2009.aastast.

6. Esialgses hagiavalduses märgitu kohaselt koosnesid lapse kulud kuus eluasemekulust 700.- krooni, toidurahast 800.- krooni, tervishoiukuludest 200.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulust 100.- krooni, kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 800.- kooni, elukindlustuse maksetele tehtavatest kulutustest 300.- krooni, lasteaiatasust 900.- krooni ja ujumas käimise kulust 50.- krooni. Seega moodustavad lapse ülalpidamiskulud kuus summa 3850.- krooni.

Hageja arvamuses kostja vastusele täpsustas hageja lapse ülalpidamiskulusid ning väidab, et lapse kulud koosnevad tegelikult toidurahast 2000.- krooni, kultuuriürituste kulust 800.- krooni, ujumistrenni maksust 200.- krooni, lasteaiamaksust 940.- krooni, lasteaia üritustest osavõtmise kulust 100.- krooni hügieenitarvete ostmise kulust 200.- krooni, lapse elukindlustuse maksust 300.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 1000.- krooni, kulutustest seoses tervishoiuga 200.- krooni, lasteajakirja tellimise kulust 90.- krooni, õppevahendite ostmise kulust 250.- krooni ning mänguasjade ostmise kulust 100.- krooni. Seega moodustavad lapse ülalpidamiskulud kokku summa 6180.- krooni. Hageja märgib, et tulevikus suurenevad lapse ülalpidamiskulud veelgi, sest laps hakkab osa võtma kunstiringist ja inglise keel kursustest,, mille maksumuseks on 600.- krooni, samuti lisandub eelkooli tasu 400.- krooni.

7. Hageja hagiavalduses toodud väidetel kuulub talle kinnistu xxx, tema brutopalga suuruseks kuus on 7200.- krooni ning lisaks sellele saab laps ka peretoetust riigilt 300.- krooni kuus.

Lk 3 (7) 8. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, AS-ist A-S väljastatud hageja palgatõendi, oma pangakonto väljavõtte Swedbankist perioodi 01.06.2009.a. – 02.12.2009.a. kohta, Tallinna Lasteaia tõendi lasteaiamaksu suuruse kohta, perearst L P arve K T puugivaktsiini tasumise kohta, ostutšekid kauplustest, DVD sarja Nils Holgerson tellimise arve, Maamaksuteate 2010.a. maamaksu suuruse kohta kinnistu xxx, Tallinnas eest, AS Eesti Energia arve M K , AS Tallinna Vesi arve GK , AS Ragn Sells arve prügiveo eest, Elion Ettevõtted AS arve GKle, GK võlatunnistuse A i K 18.03.2010.a., kostja tunniplaani Tallinna Polütehnikumi kodulehelt OÜ M töötajate nimekirja äriühingu kodulehelt ja oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.08.2009.a. - 01.03.2010.a. kohta.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

9. Kostja tunnistab hagi osaliselt, kuid palub määrata makstav elatis alla seaduses sätestatud alammäära, s.o. summas 1500.- krooni, ning seda põhjusel, et ta omandab käesoleval ajal elementaarset kutseharidust Tallinna Polütehnikumis päevases osakonnas ning ei tööta.

10. Kostja väidetel maksis ta hagejale lapse ülalpidamiseks elatist pärast poolte suhete lõppu alates 2008.a. maist kuni septembrini 2000.- krooni kuus ning seejärel 2009.a. oktoobrist kuni 2009.a. veebruarini 1000.- krooni kuus. Pärast seda kostja hagejale elatist maksnud ei ole, sest ta kaotas töö.

11. Kostja väidetel puudub tal sissetulek ja vara, mistõttu kõik tema elamiskulud, sh. üüri kommunaalkulud, osa toidust jne katab tema kihlatu. Töö puudumist põhjendab kostja sellega, et tal puudub nii keskkui ka eriharidus, põhiharidusega on aga raske tööd leida. Töötuks ta seevastu end registreerida ei saa, sest omandab käesoleval ajal riigieelarvelisel kohal kutsekeskharidust.

12. Kostja peab ülepaisutatuteks hageja väiteid lapsele tehtavatest kulutustest. Kostjale teadaolevalt elavad hagejaga koos lisaks poolte ühisele lapsele ka hageja ema ja vanaema, mistõttu ei saa maja kommunaalkulusid arvestada vaid hageja ja lapsele jagatuna. Kostja ei pea põhjendatud lapse toidukuluks 2000.- krooni kuus, sest lapse ja ema toidukulu moodustab kokku summa 3000.- krooni. Kostja väidetel tekitab temas kahtlust lapse kuludes ka asjaolu, et esialgses hagiavalduses 03.02.2009.a. väidetud lapse kulud moodustasid kokku summa 3850.- krooni, kuid 16.03.2010.a. esitatud hageja arvamuses kostja vastusele olid need kasvanud juba 6180.- krooni suuruseks.

13. Kostja on ka seisukohal, et kõik hageja poolt esitatud tšekid kauplustest ei tõenda poolte lapse kulusid, sest osadel tšekkidest on hageja õe K K nimi, kellel on umbes aasta vanune laps, kellel ilmselt on ostetud OÜ-st Emahool laste body. Hageja on esitanud lapse kulude tõendamiseks ka tšekke Tallinna Kaubamaja Ilumaalimast ning muudest kauplustest, kust on ostetud kaupu, mis ei saa olla ostetud lapse vajaduste rahuldamiseks.

Kostja kahtleb ka hageja poolt esitatud võlatunnistuses, sest see on antud hageja esimese astme ülenejalt sugulaselt väidetava võla võtmise kohta. Laenu saamine oleks aga põhjendamatu, sest lapse ülalpidamiskulud on ülepaisutatud.

14. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.10.2007.a. – 15.02.2010.a. kohta, tõendi Maanteeametist, et V T sõidukeid ega väikelaevu ei kuulu, tõendi, et kostja õpib seal koolis päevases

Lk 4 (7) osakonnas II kursusel põhikooli baasil ning, et ta saab stipendiumi 600.- krooni kuus, oma 2008.a. tuludeklaratsiooni, K OÜ ja L OÜ tõendid selle kohta, et kostja käis nimetatud äriühingutes töövestlusel, kuid töölepingut poolte vahel ei sõlmitud, väljavõtte emaksuametist tasutud sotsiaalmaksu kohta, tõendi K.R.S B G OÜ-st selle kohta, et kostja esitas neile oma avalduse töö saamiseks, kuid ei sobinud neile ebapiisava hariduse tõttu.

Kohtu poolt kogutud tõendid.

15. Hageja taotlusel nõudis kohus välja Maksuja Tolliametilt kostja 2009.a. tuludeklaratsiooni, OÜ-st M tõendi kostjale makstud palga kohta 2008 – 2009.a. ning kontrollis portaalist X-tee kellele kuulub ning kes kasutab sõiduautot registrimärgiga xxx. OÜ M kohtule tõendit kostja palga suuruse kohta ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused.

16. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja poolte ühisele tütrele on, PkS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid. PkS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). PkS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Tulenevalt PkS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. PkS § 102 kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit.

17. Kõigepealt võtab kohus seisukoha nõude põhjendatuse osas.

Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmise nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud, sest poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole poolte ühise lapse ülalpidamiseks hagejale elatist andnud alates 2009.a. märtsikuust.

18. Edasi võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 16 osundatud seadusesätetele määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse tema kasvatamise kulusid.

Hageja täpsustatud väidete kohaselt kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 6180.- krooni ja kulutused lapsele koosnevad toidurahast 2000.- krooni, kultuuriürituste kulust 800.- krooni, ujumistrenni maksust 200.- krooni, lasteaiamaksust 940.- krooni, lasteaia üritustest osavõtmise kulust 100.- krooni hügieenitarvete ostmise kulust 200.- krooni, lapse elukindlustuse maksust 300.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 1000.- krooni, kulutustest seoses tervishoiuga 200.- krooni, lasteajakirja tellimise kulust 90.- krooni, õppevahendite ostmise kulust 250.- krooni ning mänguasjade ostmise kulust 100.- krooni. Seega moodustavad lapse ülalpidamiskulud kokku summa 6180.- krooni. Hageja märgib, et

Lk 5 (7) tulevikus suurenevad lapse ülalpidamiskulud veelgi, sest laps hakkab osa võtma kunstiringist ja inglise keel kursustest,, mille maksumuseks on 600.- krooni, samuti lisandub eelkooli tasu 400.- krooni.

Kostja on seisukohal et hageja poolt lapse ülapidamiseks märgitud kulutused on ülepaisutatud, mida kinnitab asjaolu, et esialgses hagis näitas hageja need poole väiksemana kui arvamuses kostja vastusele, samuti on kulud tõendamata.

Arvestades asjaoluga, et poolte laps on käesoleval ajal 6-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad K T ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealise lapse ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid:

- söögiraha – 1500.- krooni Kohus on seisukohal, et arvestades toidukorvi maksmust Tallinna linnas, samuti seda, et laps vajab täisväärtuslikku toitu ning lisaks toidule ka puuvilju, mahla ja maiustusi, kuid, et laps käib tööpäevadel lasteaias, kus ta saab samuti süüa, on 1500.- krooni tavapärane summa, mis 6-aastase lapse toidurahaks kodus oleks mõistlik kuus arvestada. Asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu ja, et selle ostmiseks kulub raha, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja;

- eluasemekulu 300.- krooni Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et laps tarbib vett, elektrit ja kütet ning tekitab prügi, mille eest tasumise tõendamiseks on hageja esitanud AS Eesti Energia, AS Elion Ettevõtted, AS Tallinna Vesi ja AS Ragn Sells arved ning teate maamaksu suuruse kohta 2010.a., on põhjendatud arvestada lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel ka kulutustega mis tulenevad lapsel eluaseme kasutamisest. Kohus peab 6- aastase lapse piisavaks eluasemekulu suuruseks kuus summat 300.- krooni.

- kultuuriürituste külastamisega seotud kulu 200.- krooni Arvestades laste kinoja teatripiletite hindu, samuti seda, et lapsele on vaja osta raamatuid, DVD-sid, CD-sid vmt tema silmaringi laiendamiseks, peab kohus põhjendatuks kulutada sellele kuluartiklile 200.- krooni kuus;

- lasteaiamaksuga seotud kulud + lasteaias toimuvatest üritustest osavõtmise kulu 1000.- krooni Hageja on kohtule esitatud Tallinna Lasteaia tõendiga tõendanud, et lapse lasteaia kohatasu suurus kuus on 348.- krooni, millele lisandub lapse toiduraha päevas 30.- krooni. Üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et lasteaias korraldatakse lastele erinevaid üritusi, mille eest tuleb lastevanematel ka tasu maksta. Eeltoodust tulenevalt on 1000.- krooni põhjendatud kulu lapse lasteaiamaksu ja seal toimuvate ürituste kulude kandmiseks;

- kulutused seoses tervishoiu ja hügieeniga kokku 200.- krooni – Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine arvestades kliimat kus poolte laps elab ja hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks millega kaasnevad ka kulud. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. 200.- krooni kuus on mõistlik eelpoolnimetatud kuluks kuus lapsele arvestada.

Lk 6 (7) - riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavad kulutused summas 300.- krooni - Kohus leiab, et nimetatud summa on piisav 6-aastasele lapsele kuus riiete ja jalanõude ostmiseks. Kohus leiab, et vaieldamatult vajab laps erinevaid riideid ja jalanõusid seoses aastaaegade vahetumisega ning lapse garderoob vajab uuendamist ka tulenevalt lapse kasvamisest. Samas leiab kohus, et uusi riideid ja jalanõusid ei ole vaja osta lapsele igakuiselt, millest tulenevalt on põhjendatud kuluks nimetatud kuluartiklile 300.- krooni kuus.

- mänguasjade ostmise kulu 100.- krooni – kohus asub seisukohale, et 6-aastasele lapsele on põhjendatud osta ka mänguasju ja mõistlik on nende ostmiseks kulutada 100.- krooni kuus.

Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole tõendanud, et laps käiks ujumistrennis, et hageja maksaks lapse eest elukindlustusmakseid ning et ta oleks tellinud lapsele igakuise lasteajakirja, samuti sellest, et 6- aastasel lapsel ei saa olla veel õppevahendite igakuist kulu, rääkimata tulevikus kantavatest kulutustest seoses kunstiringis või inglise keele kursustel osalemisega või eelkooliga, leiab kohus, et poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus moodustab summa 3600.- krooni.

19. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas lapse ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada.

Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend – hageja palgatõend – tõendab, et hageja palga suuruseks AS-is A- S on 7200.- krooni ning lisaks sellele saab poolte laps igakuist riigi poolt makstavat peretoetust, milles suuruseks on 300.- krooni kuus. Nimetatut tõendab ka hageja pangakonto väljavõte. Kostja sissetulekut tõendavad tema 2009.a. tuludeklaratsioon ja tema pangakonto väljavõte, millest nähtub, et kostja palka ühegi tööandja käest ei saa. Tallinna Polütehnikumi tõendi kohaselt õpib kostja kuni 2012.aastani nimetatud kooli päevases osakonnas omandades seal kutsekeskharidust ja saab stipendiumi 600.- krooni kuus.

Hageja varalist olukorda tõendab lisaks pangakonto väljavõttele ka kinnistusraamatu väljavõte, mille kohaselt kuulub hagejale kinnistu xxx, Tallinnas, kus hageja koos lapsega elab.

Arvestades asjaoluga, et kohus asus kohtuotsuse p-s 18 seisukohale, et põhjendatud poolte alaealise lapse ülalpidamiskulu kuus on 3600.- krooni, et hagejal tuleb maksta vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatiselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 %, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis poolte alaealise lapse ülalpidamiseks summas 2175.- krooni kuus, mis ongi PkS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et kostja on alles täiskasvanu eas asunud omandama omale põhihariduse baasil kutsekeskharidust, ei saa olla aluseks elatise suuruse vähendamisel alla alammäära. Kostjal tuleb leida omale töökoht kus makstakse talle tasu vähemalt nii palju, et ta saab täita oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Tema enda ülalpidamiskulud kannab kostja enda väidetel ju nagunii tema kihlatu. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja ei ole nii varatu ja rahatu nagu ta end näidata püüab, kinnitab ka see, et kostja kasutab tema ja AS-i SEB Liising vahel sõlmitud liisingulepingu alusel vastutava kasutajana sõiduautot xxx, mida kinnitab kohtu poolt hageja taotlusel tehtud päring portaalist X-tee. Nimetatu tõendab, et liisingumakseid tasub kostja.

Lk 7 (7) 20. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudub vaidlus selle, et kostja ei ole poolte ühise tütre K T ülalpidamisest osa võtnud alates 2009.a. märtsikuust, on hageja õigustatud nõudma kostjalt elatist PkS § 108 alusel ka tagasiulatuvalt alates 01.03.2009.a.

Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata..

21. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud GK võlatunnistuse A K 18.03.2010.a. ja kostja tunniplaani väljatrüki Tallinna Polütehnikumi kodulehelt ning kostja poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest tema 2008.a. tuludeklaratsiooni, K OÜ ja L OÜ tõendid selle kohta, et kostja käis nimetatud äriühingutes töövestlusel, kuid töölepingut poolte vahel ei sõlmitud, väljavõtte emaksuametist tasutud sotsiaalmaksu kohta, tõendi K.R.S BG OÜ-st selle kohta, et kostja esitas neile oma avalduse töö saamiseks, kuid ei sobinud neile ebapiisava hariduse tõttu, kuna nimetatud tõendid ei tõenda ei hagi aluseks olevaid asjaolusid ega ka kostja vastuväiteid hagile, mis on kummagi poole tõendamise koormuseks käesolevas tsiviilasjas.

22. Menetluskulude jaotamine.

Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

23. Tsiviilasja hinna määramine.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 3000.- krooni kuus, on tsiviilasja hinnaks 27.000.- krooni (9 x 3000).

Kohtunik: