Legislator Case Law & Legislation
3-09-2594/15 AI generated

3-09-2594/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-09-2594/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Vladimir Luite apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. Vladimir Luite esitas 19. jaanuaril 2009 PRIA-le investeeringutoetuse taotluse kiviaia

Legislator headnote

AI generated

3-09-2594/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Vladimir Luite esitas 19. jaanuaril 2009 PRIA-le investeeringutoetuse taotluse kiviaia

Keywords

AI generated
hardship grounds award criteria unsuccessful tender procedure actual tender of performance meeting the threshold project funding
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Ivo Pilving ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2010, Tartu

Haldusasja number

3-09-2594

Haldusasi

Vladimir Luite kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peadirektori 29. juuli 2009. a

käskkirja

nr

1-3.13-7/805

tühistamiseks

ning

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2009. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Luite apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vladimir Luite, esindaja v. adv Kersti Kägi

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vladimir Luite apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.

detsembri 2009. a otsus muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vladimir Luite esitas 19. jaanuaril 2009 PRIA-le investeeringutoetuse taotluse kiviaia

rajamise ja taastamise toetuse saamiseks segatüüpi kiviaia taastamiseks XXX külas.

2. PRIA peadirektori 29. juuli 2009. a käskkirjaga nr 1-3.13-7/805 otsustati V. Luite taotlus

rahuldamata jätta. Käskkirja põhjenduste kohaselt oli käesoleva vooru eelarve 20 miljonit

krooni ning põllumajandusministri 17. novembri 2008. a määruse nr 110 „Kiviaia rajamise ja

taastamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“

3-09-2594

(määrus nr 110) § 10 lg 2 alusel rahuldati hindepunktide alusel 150 parimat taotlust.

Paremusjärjestuse kohaselt kuulusid rahuldamisele taotlused kiviaia taastamise eest ning

kiviaia taastamise ja rajamise eest toetuse saamiseks esitatud taotlused kiviaia taastamise osas,

millel oli minimaalselt 1,64 punkti.

V. Luite esitas käskkirjale vaide, kuid PRIA peadirektori 2. oktoobri 2009. a vaideotsusega nr

13-48/94 jäeti vaie rahuldamata.

3. V. Luite esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 29. juuli 2009. a käskkirja nr 1-3.13-

7/805 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks V. Luite taotluse uueks läbivaatamiseks ja

taotluse rahuldamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlustatud käskkiri selge ega

mõistetav ning taotluse rahuldamata jätmine on motiveerimata, mistõttu on käskkiri vastuolus

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54. V. Luitel puudub vaidlustatud käskkirja alusel

võimalus tuvastada investeeringutoetuse taotluse hindamiskriteeriumeid ja hindamise korda.

Käskkirjast ei selgu, kas taotlust hinnati vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse (ELÜPS) § 456 lg-s 4 sätestatud tingimustele ning käskkirja lisaks

olevast tabelist, kus on märgitud, et kaebuse esitaja projekt sai vaid 1 punkti, ei nähtu, mille

alusel ja kuidas esitatud projekte hinnati.

4. Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt ei tähenda asjaolu, et vaidlustatud käskkirjas ja määruses nr 110 ei ole

nende vastuvõtmisel viidatud ELÜPS § 456 lg-le 4, et toetuse taotluse hindamiskriteeriumeid

ja taotluse hindamise korda ei ole kehtestatud ning PRIA ei saanud neid rakendada. Taotluste

hindamist ja taotluste paremusjärjestuse moodustamist reguleerib määruse nr 110 § 8 ning

taotluste hindamise kriteeriumid on välja toodud sama määruse §-s 9. Põhjendamatu on

kaebuses toodud seisukoht, et vaidlustatud käskkiri ei ole selge ega mõistetav ning on

vastuolus HMS §-ga 54. Käskkirjas on ära toodud nii selle väljaandmise õiguslik kui faktiline

alus ning rahuldamisele kuuluvate taotluste arv ja minimaalne punktisumma. Käskkirjas on

märgitud, et iga konkreetse taotleja projekti punktide summa on avaldatud PRIA kodulehel,

näidates ära ka kodulehe andmed.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

5. V. Luite apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Ebaõige on halduskohtu järeldus, et vaidlustatud käskkirjas ELÜPS § 456 lg-le 4 viitamata

jätmine ei tähenda, et maaelu arengu toetuse taotluse hindamiskriteeriumeid ning taotluse

hindamise korda ei ole kehtestatud ja PRIA ei saanud neid rakendada ning et taotluste

hindamist ja taotluste paremusjärjestuse moodustamist reguleerib määruse nr 110 § 8 ning

taotluste hindamise kriteeriumid on välja toodud sama määruse §-s 9. Kuna ELÜPS § 456 lg 4

alusel ei ole maaelu arengu toetuse taotluse hindamiskriteeriume ja taotluse hindamise korda

vastu võetud, ei saanud PRIA V. Luite taotluse rahuldamata jätmisel neid ka rakendada.

b) Ebaõige on halduskohtu järeldus, et vaidlustatud käskkiri ei ole vastuolus HMS §-ga 54

ning et haldusakti motiveerimisnõudeid ei ole rikutud. Vaidlustatud käskkirja lisaks olevast

Exceli tabelist ei nähtu, mille alusel ning kuidas konkreetseid projekte hinnati ning kuidas

taotluste hindepunktide summa kujunes. PRIA ei ole taotluste rahuldamata jätmist

motiveerinud. Vaidlustatud käskkiri on seetõttu vastuolus HMS §-dega 54, 55 ja 56.

6. PRIA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

3-09-2594

a) Ebaõige on apellatsioonkaebuses toodud väide, et kuna ELÜPS § 456 lg 4 alusel ei ole

maaelu arengu toetuse taotluse hindamiskriteeriume ja taotluse hindamise korda eraldi vastu

võetud, ei saagi taotlusi hinnata. Taotluste hindamiskriteeriumid ja taotluste hindamise kord

on kehtestatud määruses nr 110, mingit eraldi korda selleks olema ei pea.

b) Vaidlustatud käskkirja andmisel ei ole menetlusnõudeid rikutud, käskkiri on

nõuetekohaselt motiveeritud. Iga taotleja hindepunktide summa ja koht paremusjärjestuses

ning see, mitu taotlust rahuldati, on avaldatud PRIA kodulehel. Hindepunktide summa,

millest alates jäid taotlused rahuldamata ja eelarve suurus on ära toodud vaidlustatud

käskkirjas endas. Seega on võimalik kontrollida taotluste hindamise arvutuskäiku ja saadud

lõpptulemust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust.

8. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et kehtestatud ei ole maaelu arengu toetuse taotluse

hindamiskriteeriume ja taotluse hindamise korda. Selline kord on kehtestatud määruses nr

110. Selle määruse § 9 sätestab taotluse hindamise kriteeriumid, § 8 reguleerib taotluste

hindamist ja taotluste paremusjärjestuse moodustamist. Asjaolu, et määruse nr 110

preambulas

oli

tõepoolest

määruse

kehtestamise

alustena

Euroopa

Liidu

ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse sätetest viidatud üksnes § 454 lõikele 2 ja § 455

lõigetele 2 ja 3 ning viitamata on jäetud ELÜPS § 456 lg-le 4, ei tähenda, et viimast normi ei

saaks sellest hoolimata käsitada määruse nr 110 aluseks oleva volitusnormina. Seega oli

volitusnorm sellise regulatsiooni kehtestamiseks põllumajandusministril olemas. Üksnes

puudulikust viitest määruse nr 110 preambulas ei saa teha järeldust, et ELÜPS § 456 lg 4

alusel ei olnudki taotluse hindamiskriteeriume ja taotluse hindamise korda üldse kehtestatud.

Seetõttu oli PRIA poolt määrusest nr 110 lähtumine õiguspärane ning apellandi teistsugused

väited on põhjendamatud.

9. Samuti väidab apellant, et vaidlusalune haldusakt on motiveerimata. Ringkonnakohtu

hinnangul on käskkiri õiguslikult motiveeritud, sest käskkirjas on viidatud asjakohastele

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ning Määruse nr 110

sätetele. Faktilise põhjendusena on käskkirjas selgitatud, et toetuse taotlused rahuldati eelarve

piires paremusjärjestuse alusel ning et minimaalselt pidi toetuse saamiseks olema taotlejal

1,64 punkt. Ühtlasi on selgitatud, millisel internetilehel on võimalik iga konkreetse taotleja

projekti punktide summaga tutvuda (tl 6). Apellant ei väida, et ta ei oleks saanud kodulehel

avaldatud punktisummadega tutvuda.

Sellisel viisil hindepunktide põhjal kujuneva paremusjärjestusega haldusakti motiveerimine

on iseenesest kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi 27. veebruari 2007. a otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-93-06 võetud seisukohaga, kus on leitud, et lisaks rahaliste vahendite

puudumisele tuleb haldusakti põhjendustes märkida taotlejale määratud punktide summa, koht

paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Sellisel juhul on taotlejal

võimalik taotleda PRIAL-lt materjalidega tutvumist ning tal on võimalik otsust sisuliselt

vaidlustada (p 15).

PRIA kinnitusel ei ole taotleja avaldanud soovi tutvuda taotlustoimiku materjalidega (tl 21).

Vaideotsuses ja vastuses kaebusele on PRIA selgitanud kaebajale antud punktisumma

kujunemist ning sellele ei ole kaebaja kohtumenetluses vastu vaielnud. Ehkki üldjuhul ei

3-09-2594

muuda hilisemas menetluses haldusakti tagantjärgi motiveerimine haldusakti õiguspäraseks,

arvestab ringkonnakohus siiski seda, et käesoleva haldusakti motiveerimise miinimumnõuded

Riigikohtu praktika järgi oli vastustaja täitnud ning kaebaja hindepunktide kujunemise osas

antud seisukohtadele ei ole kaebaja vastu vaielnud. Sellises olukorras pole alust kahtluseks, et

vastustaja võis oma kaalutlusõigust teostada valesti ning haldusakti põhjalikumate motiivide

puudumist vaidlustatud käskkirjas (kuidas kujunes kaebaja hindepunktide summa just

selliseks) tuleb käesoleval juhul pidada vormiveaks, mis ei mõjutanud asja otsustamist ja mis

ei ole seega haldusakti tühistamise aluseks HMS § 58 järgi.

10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ei rahuldata ka apellandi taotlust

menetluskulude väljamõistmiseks summas 6370 krooni (õigusabikulud ja riigilõiv).

Maili Lokk

Ivo Pilving

Einar Vene