2-10-4348/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-4348

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

1. september 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-4348

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i

hagi

Aleksander

Seleznjovi

vastu

73 293,02 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

48 630,89 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BIGBANK AS (RK 10183757; asukoht Rüütli 23,

51006

Tartu),

esindaja

Triin

Marran

(e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee);

kostja Aleksander Seleznjov

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Aleksander Seleznjovi vastu.

2. Välja mõista Aleksander Seleznjovilt BIGBANK AS-i kasuks 73 293 (seitsekümmend

kolm tuhat kakssada üheksakümmend kolm) krooni ja 2 senti, millest 48 369,59 krooni on

tagastamata krediidisumma, 5242,23 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

1483,70 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 261,30 krooni tasumata lepingu

sõlmimise tasu ja 17 936,20 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest

06.08.2008 kuni 28.01.2010.

3. Välja mõista Aleksander Seleznjovilt BIGBANK AS-i kasuks alates 29.01.2010 kuni

tagastamata

krediidisumma

täieliku

tasumiseni

viivis

25,05%

tagastamata

krediidisummalt aastas. Viivise nõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei

või ületada põhinõuet.

4. Välja mõista Aleksander Seleznjovilt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulu 9583

(üheksa tuhat viissada kaheksakümmend kolm) krooni ja 70 senti.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

BIGBANK AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(3)

Aleksander Seleznjov võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.03.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0801589/15st, mille

kohaselt andis hageja kostjale 48 369,59 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma

hagejale intressi 25,05% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei täitnud lepingut

korrektselt, edastas hageja kostjale 08.07.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse ja ütles 06.08.2008

lepingu üles.

Hageja nõuab kostjalt kokku 73 293,02 krooni väljamõistmist, millest 48 369,59 krooni on

tagastamata krediidisumma, 5242,23 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1483,70

krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 261,30 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja

17 936,20 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

lisanduva viivise 25,05% tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni.

Hageja on hagi alusena viidanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 ja lg

2; 108 lg 1, 113 lg 1; 402; 415 lg 1; 416 lg 1, 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le

367. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohus kohustas kostjat 17.06.2010 kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 28 päeva jooksul pärast

teate kättesaamist (tl 38). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on

kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale

kätte toimetatud isiklikult 30.07.2010 (tl 40). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses asja lahendamist

tagaseljaotsusega.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS §

407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus

tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0801589/15st ja

selle maksegraafiku, hageja krediidilepingute üldtingimused, 26.05.2008 ja 27.06.2008

meeldetuletuskirjad,

08.07.2008

lepingu

ülesütlemishoiatuse,

06.08.2008

lepingu

ülesütlemisavalduse, hageja kehtestatud hinnakirja ja viivise arvestuse (tl 8-19, 24-26).

VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 48 369,59 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada

3(3)

krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on

kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud

õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt

kohustuse täitmist (VÕS § 108) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS

§ 113).

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava

tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele

jõudmiseks. Hageja hoiatas 08.07.2008 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu

kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes kostjale ühtlasi

kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei täitnud täiendava

tähtaja jooksul kohustusi, ütles hageja 06.08.2008 lepingu üles, nõudes võlgnevuse 64 157,34

krooni tasumist.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega

viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva

krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist

seaduses sätestatud maksimaalses määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning p

6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast.

Seega on antud juhul viivise määraks lepingujärgne viivise määr 25,05% võlgnetavalt summalt

aastas. 28.01.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 17 936,20 krooni.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud

oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

73 293,02 krooni, millest 48 369,59 krooni on tagastamata krediidisumma, 5242,23 krooni

sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1483,70 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud,

261,30 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 17 936,20 krooni sissenõutavaks muutunud

viivis perioodi eest 06.08.2008 kuni 28.01.2010. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus

mõista kostjalt välja alates 29.01.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis

25,05% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet

kokku põhinõude suurusega.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja

taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi,

mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 483,70 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivu 7500 krooni, elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõivu 100 krooni ja

õigusabikulu 1500 krooni, kokku 9583,70 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik