2-10-583/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-583 Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2010.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad S K hagi OA ja IA vastu ühisvara jagamise nõudes täitemenetluses Hageja: S K Isikukood XXX XXX Hageja esindaja: Riho V Kostja I : OA Isikukood XXX Astangu XXX Kostja II: I A Isikukood XXX XXX Lepinguline esindaja: J A Kohtuistungi toimumise kuupäev 09.07.2010.a. Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud istungisekretär Kadi Kark hageja esindaja Riho V kostja I OA kostja II IA Kostja II esindaja JA

Resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

19.08.2009.a. kohtumäärusega rahuldas Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr. 2-09-33680 maksekäsu kiirmenetluses hageja nõude kostja I vastu summas 70 409,70 krooni ning kohustas kostjat I hüvitama hagejale tasutud riigilõivu summas 2 112,29 krooni. 19.08.2009.a. kohtumäärusega rahuldas Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-09-33681 maksekäsu kiirmenetluses hageja nõude kostja I vastu summas 38 600,00 krooni ning kohustas kostjat I hüvitama hagejale tasutud riigilõivu summas 1 158,00 krooni. Kohtumäärused kuulusid viivitamata täitmisele ning nende kohta algatas kohtutäitur Katrin Vellet täiteasjad nr 031/2009/4940 ja nr. 031/2009/4939. 08.12.2009 teatas kohtutäitur hagejale, et algatatud täiteasju on võimatu täita kinnisvara arvelt ilma ühisvara jagamise teostamiseta, kuna kostjal puudub lahusvara nõude rahuldamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjatele ühisvarana korter aadressiga XXX. Hageja palub jagada kostjate ühisvaras olev korter aadressiga XXX.

Kostja I vastuväited hagile OAvaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. OA ja IAei ela koos alates 1999.aastast ja ei oma ühisvara alates 2004 aastast. 2004.a. vara jagamise lepingus on toodud, et OA ei ole ühisvara IA. OAelab vabaabielus JGaadressil XXXja neil on ühine laps – LA, sündinud XXX.aastal.

Kostja II vastuväited hagile IA vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Augustis 2005 IAvormistas hüpoteegi, s.o. võttis laenu Swedbankist korterile XXX. OA mingit seost selle korteriga ei omanud ega oma, rahalisi kohustusi Swedbanki ees ei oma, laenu tasub IA oma arveldusarvelt. OA ei ole mingeid rahalisi kohustusi IA ees, kuna nad koos ei ela alates 1999.aastast ja ühist majapidamist ei pea. Kuni 2004.a. kuulus abikaasade ühisvara hulka kinnistu koos majaga aadressil XXX. 2004.a. kaotasid kostjad kinnistu omandiõiguse OA vastu läbiviidud pankrotimenetluse tagajärjel ja sellega lakkas eksisteerimast ka IA ja OA ühisvara. 2005.a. võttis IA ainuisikuliselt laenu Swedbank AS-ist korteriomandi XXX ostu finantseerimiseks. Selle kohta on koostatud laenuleping . Laen on võetud summas 362 000,- krooni ning tagatiseks on seatud hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX . Laenusaajaks on üksnes I A , laen on võetud IA jaoks maksimaalselt võimalikuks ajaks kuni aastani 2022 ning laenu taotlemisel on arvestatud ainult IA palka. Alates korteriostust kuni praeguse hetkeni on laenu tasunud ainult IA.

Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt 01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduse § 210 lõikes 2 sisalduvale rakendus- sättele kohaldatakse asjaolule ja toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise ja toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.07.2010.a. kehtinud perekonnaseadus.

Perekonnaseaduse § 181 kohaselt kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasa ühisvara jagamiseks.

Perekonnaseaduse § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui ühisvara jagamise

ajal abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Hagejale on kohtutäitur teatanud, et täiteasju nr 031/2009/4949 ja nr 031/2009/4939 on võimatu täita, kuna OA puudub lahusvara nõude rahuldamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub OA koos abikaasa IA ühisvarana korter aadressiga XXX.

IA ja OA abielu sõlmiti XXX.a. Abielu on lahutatud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et OA ja IA on alates 2003.a. erinevad elukohad ning majapidamised. OA elab oma uue perega aadressil XXX, IA XXX. OA ja JG on sündinud XXX ühine tütar LA. Abielusuhete lõppemist 2003.a. tõendavad poolte seletused kohtuistungil ja toimikus olevad kirjalikud dokumentaalsed tõendid: VO kirjalikud kinnitused, et OA ja IA ei ela koos alates 2003.a., OAe lab koos JG XXX(toimiku lk. 117,118), T N kirjalikud kinnitused selle kohta, et külastab tihti IA tema kodus ja ei ole ühelgi õhtul ega päeval näinud seal tema abikaasat ja on alati olnud veendunud, et I on lahutatud (toimiku lk. 121,122), LA sünnitunnistus (toimiku lk. 74), mis tõendab, et OA ja JG on XXX sündinud ühine tütar, 27.augustil 2004.a. sõlmitud ühisvara jagamise leping (toimiku lk. 70-73), millega pooled kinnitavad, et ühisvara puudub. Hageja ei vaidle vastu faktilisele asjaolule, et OA ja IA abielusuhted lõppesid 2003. aastal. Kõiki tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et OA ja IA abielusuhted on lõppenud 2003.a., millest alates nad elavad ka erinevates elukohtades IA on omandanud augustis 2005.a. Swedbank AS-ist võetud pangalaenuga notariaalse ostu- müügi lepingu alusel korteriomandi asukohaga XXX (laenuleping toimiku lk. 111-116, korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping toimiku lk. 141-150). Kuna juriidiliselt olid korteriomandi müügilepingu sõlmimisel OA ja IA abielus, siis notariaalse lepingu sõlmimisel oli vajalik lepingu sõlmimisel OA kohalolek. Kohtuistungil on kohus tuvastanud IA poolt esitatud pangakonto väljavõtetega ja Swedbank AS tõendiga nr. T. 200.200-100-173-08.04.2010, et ajavahemikul 09.08.2005 kuni 08.04.2010.a. on laenulepingu alusel tasumisele kuuluvad summad tasutud IA kontolt nr. XXXXXXXXXXXXX(toimiku lk.90-104). Perekonnaseaduse § 15 lg 1 kohaselt peale abielusuhete lõppemist abikaasa poolt omandatud vara on tema lahusvara. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et korteriomand asukohaga XXXei ole OA ja IA ühisvara Perekonnaseaduse § 14 lg 1 mõttes, kuivõrd on soetatud pärast abielusuhete lõppemist ning kuulub seega Perekonnaseaduse § 15 lg 1 alusel IA lahusvara hulka, nagu ka korteri finantseerimiseks võetud pangalaen. Kuna korteriomand XXX ei kuulu OA ja IA ühisvara hulka, tuleb S K hagi nõudega jagada OA ja kostja IA ühisvaras olev korter aadressiga XXX jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 sätete kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on hageja kahjuks, siis jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätete kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Maie Seppo kohtunik