Legislator Case Law & Legislation
2-10-26328/3 AI generated

2-10-26328/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-10-26328/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Virve Pütsepalt Krediidikassa AS-i kasuks 5999 (viis tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni, millest 3000 krooni on põhivõlg ja 2999 krooni viivis.

Legislator headnote

AI generated

2-10-26328/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Virve Pütsepalt Krediidikassa AS-i kasuks 5999 (viis tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni, millest 3000 krooni on põhivõlg ja 2999 krooni viivis.

Keywords

AI generated
missing case documents late payment of fees pledge shortfall certificate access to documents formal demand for payment irregular pledge
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-10-26328

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

31. august 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-26328

Tsiviilasi

Krediidikassa AS-i hagi Virve Pütsepa vastu põhivõla

3000 krooni ja viivise 2999 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

3000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

Krediidikassa AS

(RK

11344317;

asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn);

hageja esindaja Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo;

asukoht

A. Weizenbergi 20,

10150

Tallinn,

telefon

681 4400; e-post jurist@julianus.ee);

kostja Virve Pütsep

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Krediidikassa AS-i hagi Virve Pütsepa vastu.

2. Välja mõista Virve Pütsepalt Krediidikassa AS-i kasuks 5999 (viis tuhat üheksasada

üheksakümmend üheksa) krooni, millest 3000 krooni on põhivõlg ja 2999 krooni viivis.

3. Välja mõista Virve Pütsepalt Krediidikassa AS-i kasuks menetluskulu 1700 (üks tuhat

seitsesada) krooni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Krediidikassa AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Virve Pütsep võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

2(2)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Krediidikassa AS-i hagi Virve Pütsepa vastu 5999 krooni

(põhinõue 3000 krooni ja viivisenõue 2999 krooni) nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel

13.01.2009 kiirlaenusüsteemi www.krediidikassa.ee (varasem www.euro24.ee) vahendusel

sõlmitud laenulepingust.

2. Kohus kohustas kostjat 15.06.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes

vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 21). Kohus hoiatas, et kui kostja

kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega

rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja miniale Jaanika

Jallajasele 17.06.2010 edasiandmiseks kostjale (tl 22). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus

andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu

poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

6. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 13.01.2009 laenutaotlusest koos

infoga isikuandmete registreerimise kohta (tl 9), 13.01.2009 maksekorraldusest (tl 10), 15.04.2009

võlateatest (tl 11) ja laenulepingu üldtingimustest (tl 12-18).

7. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg

1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 113 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3000 krooni ja viivis 2999 krooni.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. Hageja taotles hagis kostjalt menetluskuludena riigilõivu 1000 krooni ja lepingulisele esindajale

makstud tasu õigusabi eest 2500 krooni väljamõistmist.

10. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust,

hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud

vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 700 krooni.

11. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni ja õigusabi kulu 700 krooni.

Kohtunik