3-09-1386/55 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Lilianne Aasma ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1386 Haldusasi

H. U. kaebus Riigikontrolli 2. juuni 2009. a käskkirja nr 1-1.2/09/74 peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Riigikontrolli apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: H. U. Vastustaja: Riigikontroll

RESOLUTSIOON

Jätta Riigikontrolli apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2010 otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikontrolör tegi 29.05.2009 Riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuhile H. U. le kirjalikult teatavaks tema teenistusest vabastamise alates 05.06.2009 seoses Riigikontrolli koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisega. Teates märgiti, et alates 05.06.2009 väheneb eelarvepiirangute tõttu tulemusauditi osakonna koosseis ja üks auditijuhi ametikoht kuulub koondamisele. Riigikontrolör hindas osakonnas ametisolevate inimeste vastavust ametikohale, sealhulgas suhtlemisning keeleoskust, samuti arengupotentsiaali, ning kaalus osakonna ees seisvate ülesannete jaoks tulevikus vajalikke kompetentse. Kuna H. U. puudus teate kohaselt võimalus pakkuda teist sobivat ametikohta, on tema viimane teenistuspäev Riigikontrollis 04.06.2009.

Riigikontrolöri 02.06.2009 käskkirjaga nr 1-1.2/09/74 „H. U. teenistusest vabastamine” vabastati H. U. Riigikontrolli teenistusest Riigikontrolli koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemise tõttu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg 1 alusel 05.06.2009 ning

3-09-1386

2(6) talle määrati hüvituseks kolme kuu ametipalk, etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 19 päeva ulatuses ametipalk ning kasutamata puhkusetasu.

2. H. U. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tema teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ning Riigikontrollilt 9 kuu ametipalga ulatuses hüvitiste väljamõistmist. Kaebust põhjendati järgmiselt: 1) koondamine ametikohtade arvu vähenemise ettekäändel on ebaseaduslik. Alates 05.06.2009 oli vastavalt riigikontrolöri käskkirjadele nr 1-1.1/08/255 ja nr 1-1.1/09/72 Riigikontrollis kokku 13 auditijuhi ametikohta. Tulemusauditi osakonnas säilis kuus auditijuhi ametikohta, millest peale kaebaja koondamist jäi vabaks üks. Samuti ei pakutud kaebajale Riigikontrollis ühtegi teist ametikohta; 2) isegi vabade auditijuhtide ametikohtade puudumisel ei oleks kaebaja koondamine õigustatud, sest sellisel juhul peaks tööandja võrdlema ametnike teenistusalaseid näitajaid. Vastustaja seda aga teinud ei ole. Kaebaja teenistusalased näitajad on konkurentsivõimelised, mida tõestavad edukalt läbiviidud auditid, hea auditi preemiad, ühekordsed lisatasud ja igakuulised individuaalsed lisatasud, majandusmagistri kraad Tartu Ülikoolis, CV, riigisaladuse loa omamine ja riigikaitsealane ettevalmistus; 3) etteteatamistähtaja teadlik mittejärgimine eesmärgiga vältida seadusliku koondamishüvitise maksmist on ebaseaduslik. Seoses koondamisega kolm päeva enne 5-aastase staaži täitumist saavutas Riigikontroll kolme kuu ametipalga võrra väiksema koondamishüvitise maksmise; 4) 29.05.2009 toimunud vestlusel Riigikontrolli personaliteenistuse juhatajaga soovitati kaebajal mitte kasutada võimalusi koondamistähtaja edasilükkamiseks, saavutamaks 5- aastase avaliku teenistuse staaži täitumist. Samuti tunnistas juhataja, et koondamise tähtaeg ja seaduses ettenähtud ühekuulise etteteatamistähtaja mitterakendamine on seotud vastustaja sooviga vältida kaebaja 5-aastase staaži täitumist 07.06.2009 ning sellest tulenevat koondamishüvitise maksmist kuue kuu ametipalga ulatuses.

3. Riigikontroll H. U. kaebust põhjendatuks ei pea ning taotleb selle rahuldamata jätmist, põhjendades oma seisukohta järgmiselt: 1) kaebaja, märkides, et tulemusauditi osakonnas säilis 6 ametikohta, jätab avaldamata asjaolu, et nendest viiel jätkasid teenistust senised auditijuhid ja ühel puhul on tegemist täitmata ametikohaga, mis vabanes 26.06.2009. Pooleli jäänud või vältimatult täitmist vajavad ülesanded pandi aga ATS § 64 lg 1 punktist 3 lähtuvalt osaliste ülesannetena sama osakonna vanemaudiitorile E. M.. Seetõttu teavitati kaebajat etteteatamiskirjas ka võimatusest pakkuda talle mingit muud ametikohta; 2) kaebaja väide, et koondamisel ei võrreldud ametnike teenistusalaseid näitajaid, on väär. Koondamisotsuse tegemisel ja kaalumisel järgis Riigikontroll ATS § 116 lõikest 2 tulenevat nõuet, mida oli selgelt väljendatud ka etteteatamiskirjas. Samuti sai kaebaja sellekohaseid selgitusi suuliselt oma juhilt, peakontrolör T. O.; 3) kaebaja poolt viidatud näitajad ei kinnita tema teenistusalast paremust võrreldes teiste tulemusauditi osakonna auditijuhtidega. Võrreldavate teenistusalaste näitajatena saab auditijuhi puhul käsitleda tema juhitavate auditite hulka, nende teostamise tähtaegsust, juhitava meeskonna suurust ja tulemuslikkust. Samuti on oluline suutlikkus takistusteta töötada ingliskeelses keskkonnas. Nende näitajate võrdlusel osutus koondatavaks kaebaja. Kaebajal oli võrreldavate hulgas ka kõige lühem avaliku teenistuse staaž; 4) vastustaja koondamispraktikas ei ole lühike etteteatamisaeg erand. Pigem on reeglipäraselt tehtud tööprotsessiga sobival hetkel kiireid otsuseid ning välditud demotiveeriva koondamisteate saanud inimeste jätkamist. Etteteatamisaja järgimata jätmist on rakendatud kuuel juhul kümnest; 5) asjakohatu on kaebaja väide, et lühike etteteatamisaeg kahjustas auditite lõpuleviimist ja auditeeritavate huve. Kaebaja oli juba enne koondamisteate saamist andnud olulise osa oma töödest üle Riigikontrolli nõunikule O. L.;

3-09-1386

3(6) 6) kuna koondamissituatsioon tekkis enne kaebaja 5-aastase teenistusstaaži täitumist, siis ametikoha puudumise tõttu ei saanud teenistusandja mingil moel jätkata kaebajaga teenistussuhet kuni tema 5-aastase teenistusstaaži täitumiseni. Samuti oleks selline viivitamine olnud selges vastuolus koondamise eesmärgiga – tulla toime vastustajale osaks saanud kiirete eelarvekärbetega, sh kärbetega palgavahendite osas.

4. Tallinna Halduskohtu 09.02.2010 otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohtuotsuse motiivid olid järgmised: 1) puudub vaidlus, et nii kaebajale teenistusest vabastamisest etteteatamise kui tema teenistusest vabastamise ajal oli tulemusauditi osakonna teenistujate koosseisus üks täitmata auditijuhi ametikoht, mis kaotati riigikontrolöri 13.10.2009 käskkirjaga nr 1- 1.1/09/151 „Riigikontrolli teenistujate koosseisu muutmine“ 10.10.2009. Kohtule esitatud riigikontrolöri 07.05.2009 käskkiri nr 1-1.2/09/60 „E. M. ülesannete panek” nähtuvalt on E. M. alates 01.05.2009 kuni 31.12.2009 pandud osaliselt sama osakonna auditijuhi ülesanded. Kohus ei nõustu vastustajaga, et puuduva ametniku ülesannete jagamine teiste ametnike vahel või puuduva ametniku ülesannete osaline või täielik teisele ametnikule panemine loob olukorra, kus puudub vaba ametikoht, mida saaks pakkuda ametnikule, kes kuuluks koondamise tõttu vabastamisele; 2) kuna tegemist oli täitmata ametikohaga, siis oleks tulnud seda pakkuda kaebajale, vältimaks tema teenistusest vabastamist. Vastustaja viidatud ATS 4. peatüki sätted ei reguleeri ametniku teenistusest vabastamise küsimusi, mistõttu neile tuginemine ei ole käesolevas vaidluses asjakohane; 3) kuna vastustaja kaebajale Riigikontrolli teenistujate koosseisus olemasolevat vaba auditijuhi ametikohta ei pakkunud, siis rikkus ta ATS § 116 lg 3 sätestatud kohustust, mistõttu teenistussuhte lõpetamine on ATS § 116 lg 1 alusel ebaseaduslik. Vastustaja esiletoodud asjaolu, et nimetatud ametikoht hiljem kaotati, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, sest kaebaja teenistusest vabastamisel oli see ametikoht olemas. Seega tuleb kaebaja teenistusest vabastamine tunnistada ebaseaduslikuks (ATS § 135 lg 1). Kuna kaebaja loobub ennistamisest, on vastustaja kohustatud maksma talle hüvitusena ATS §

135 lg 2 järgi tema kuue kuu ametipalga. Nimetatud hüvituse maksmise kohustus on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega ning selle väljamõistmine on seatud sõltuvusse kahe tingimuse olemasolust: teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus ja ennistamisest loobumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused nr 3-3-1-14-00 p 9; nr 3-3-1-45-00 p 1, 3). Ühtlasi tuleb vastustajal HKMS § 26 lõikest 3 tulenevalt kindlaks teha kaebajale makstava hüvituse suurus; 4) vastustaja on kaebaja koondamisel kolm päeva enne 5-aastase avaliku teenistuse staaži täitumist käitunud seaduslikult, sest koondamise tõttu teenistussuhte lõpetamise aeg on vastustaja otsustada. Ametnikul puudub seadusest tulenev õigus nõuda enda koondamise tõttu teenistusest vabastamist talle meelepärasel päeval. Kaebaja kahtlus, et tema viimase tööpäeva valikul on vastustaja lähtunud üksnes eesmärgist vabastada ta teenistusest võimalikult väikese hüvitisega, pole asja kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Riigikontrolli apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega kaebus rahuldati, jätta kaebus rahuldamata ning jätta kohtukulud kaebaja kanda. Apellandi väited on järgmised: 1) ekslik on kohtu väide, et kaebajale oleks tulnud pakkuda ametikohta, mille ülesannete täitmine oli antud teisele ametnikule. ATS § 64 lõike 1 sõnastusest tuleneb, et ülesannete teisele ametnikule täitmiseks panemise puhul on tegemist ametikoha täitmisega. Nimetatud asjaolule viitab ka ATS eesmärk, sest ülesandeid täitvale ametnikule laienevad ka ametikoha õigused ja kohustused. Ka Riigikohus on 07.05.2005

3-09-1386

4(6) haldusasjas nr 3-3-1-5-05 toonitanud, et ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ei tohi muutuda asutuse jaoks ülemäära koormavaks; 2) vaidlusaluse ametikoha osas olid õiguspärased otsused langetatud sõltumatult enne kaebaja koondamist. Tegemist oli keerulises eelarvesituatsioonis tehtud otsustega. Kohus leidis ekslikult, et need seisukohad on asjakohatud; 3) Riigikohus on 01.03.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-77-05 leidnud, et iga vaba ametikohta ei tule ATS § 116 lõike 3 alusel koondatavale pakkuda. Riigikohtu lahendist tulenevalt oleks kohus pidanud välja selgitama, kas vaba ametikohta sai käsitleda pakkumisele kuuluva ametikohana. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus haldusajas nr 3-04-

53 märkinud, et ATS § 116 lg 3 alusel teise ametikoha pakkumine eeldab, et koondatav peab vastama pakutavale ametikohale ning pakkuja peab isiku üleviimist võimalikuks ja vajalikuks; 4) kaebaja viited tema teenistustulemustele on asjakohatud, kuna hoolimata oma oskustest oli ta võrreldes teiste auditijuhtidega nõrgim. Asjakohatud on ka kaebaja selgitused, et vastustaja oleks pidanud ta võimalusel ümber paigutama finantsauditi osakonda. Riigikohtu 22.02.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-76-05 on selgitatud, et ümberpaigutamine ATS § 116 lõike 4 alusel on ametiasutuse juhi õigus, mitte kohustus; 5) põhjendamatud on kaebaja väited, et vastustaja oleks pidanud tulemusauditi osakonna ametijuhi koondamisel võrdlema kõiki riigikontrolli auditijuhte. Selline võrdlemine ei oleks adekvaatne ega tagaks võrdset kohtlemist, sest finantsja tulemusauditi osakonna tööülesanded on oma olemuselt erinevad. Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2006 otsuses on selgitatud, et teenistusülesannete sõnastuse sarnasus ei anna alust hinnanguks, et sellised ametikohad oleksid sarnased.

Apellant leiab täiendavalt, et kaebaja väited tema kvalifikatsiooni osas on ainetud, sest kaebajat ei vabastatud teenistusest ametikohale mittevastavuse tõttu. Viimased ei oma ka tähtsust kaebaja võrdlemisel teiste auditijuhtidega. Samuti ei ole K. K. edutamisel auditijuhi ametikohale 21.09.2009 mingit seost kaebaja poolt viidatud vaba ametikohaga, sest K. K. edutati ning tema senine ametikoht kaotati.

6. H. U. vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vastuväited apellatsioonkaebusele on järgmised: 1) kaebaja ei eelda, et vastustaja oleks pidanud kaebajale kõiki vabu ametikohti pakkuma. Kaebajale tulnuks pakkuda neid vabu kohti, millele kaebaja kvalifitseerub; 2) vastustaja on väitnud, et kaebaja on keeldunud kaalumast võimalust spetsialiseeruda finantsaudititele. Nimetatud seisukoht on meelevaldne, sest kaebaja, omades kvalifikatsiooni töötamiseks mõlemas valdkonnas, valis 2008. a lõpus riigikontrolli struktuuri muutumisel jätkamise tulemusauditi osakonnas, et viia lõpule riigikaitse valdkonna auditeerimise pikaajalised kavad. Nimetatud asjaolu ei tähenda, et kaebaja ei oleks alternatiivina valinud koondamisel töö jätkamise finantsauditi osakonnas; 3) halduskohtule tagantjärele koostatud tulemusauditi osakonna auditijuhtide võrdlus on eksitav. Kaebaja omas riigisaladusele juurdepääsu luba tasemega „täiesti salajane”, mistõttu ei ole tema tööd mahult ja raskuselt võrreldavad teiste sama osakonna auditijuhtide tööga; 4) E. M. pandi vaba auditijuhi koha ülesannete täitmise kohustus kuni sellele ametikohale uue auditijuhi nimetamiseni. Nimetatud asjaolu on E. M. valmis kohtule ka tunnistama. Uueks auditijuhiks oli kavandatud K. K., kes käesoleva kohtumenetluse tõttu määrati auditijuhiks alates 29.09.2009. Nimetatud asjaolu näitab ka selgelt, et vastustaja ei olnud tugeva eelarvesurve all; 5) vastustaja väited selle kohta, et auditijuhi ülesandeid ei saa täita keegi peale auditijuhi ametikohal töötava töötaja, on eksitav. Praktika näitab, et sellel ametikohal on olnud nii vanemaudiitoreid kui ka nõunikke. Nimetatud asjaolu on vastustaja halduskohtu istungil ise tunnistanud;

3-09-1386

5(6) 6) vastustaja tegelik põhjus kaebaja koondamiseks seisnes selles, et vastustajat ei rahuldanud Vabadussõja ausamba auditi käik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebust pole esitatud halduskohtu otsuse peale osas, mis puudutab kaebaja väidet tema koondamise kohta piisava etteteatamiseta eesmärgil vältida suurema koondamishüvitise maksmist ja nõuet kolme kuu ametipalga väljamõistmiseks sellel alusel. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus, kas apellant on õigesti arvestanud kaebaja teenistusstaaži ja kas kaebaja väited koondamishüvitise suuruse kohta olid põhjendatud.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja koondamine toimus ebaseaduslikult. ATS § 116 lg 3 esimese lause kohaselt ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Olukorras, kus apellandi struktuuris oli ette nähtud tulemusauditi juhi ametikoht, mis oli apellandi koondamise ajal, nagu ka koondamisest etteteatamise ja vaidlustatud käskkirja andmise ajal täitmata, ei puutu asjasse väited selle ametikoha hilisema kaotamise kohta. Sellises olukorras puudus koondamissituatsioon. Seda selgitas Riigikohtu halduskolleegium 21.06.2010 otsuse nr 3-3- 2-42-10 punktis 14.

9. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja oli ametis tulemusauditi osakonnas auditijuhi ametikohal ning sama ametikoha ülesanded olid pandud 07.05.2009 sama osakonna audiitorile E. M..

Apellandi väide, et ATS § 64 lg 1 alusel täitmata ametikoha ülesannete panemisel teisele ametnikule pole selle ametikoha näol tegemist teise ametikohaga, millele oleks võimalik nimetada koondatavat ametnikku ATS § 116 lg 3 alusel, on ekslik. ATS § 63 lg 1 võimaldab puuduva ametniku ametisse nimetamise õigust omaval isikul ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks edasilükkamatutel juhtudel, kui ametiasutuse normaalne töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või kohusetäitja teenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas, selle ametikoha ülesandeid teiste ametnike vahel jagada. See ei tähenda, et taoline ametikoht sellisel juhul puudub. Kui täitmata ametikoha ülesannete jaotamine teistele ametnikele toimub asutuse juhi kaalutlusõiguse alusel, kusjuures selline ülesannete jaotamine on võimalik juhul, kui uue ametniku ametisse nimetamine sellele ametikohale ei ole võimalik või otstarbekas, siis ATS § 116 lg 3 on sätestatud koondatava ametniku huvides ning selles sättes ei ole asutuse juhile jäetud valikuruumi: täitmata ametikohta tuleb koondatavale ametnikule pakkuda. Erandid sellest on kohtupraktikas kitsalt piiritletud, nt sellise vakantse ametikoha avaliku konkursi korras täitmise huvi olemasolul.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et olukorras, kus ametikoht, mille ülesanded olid osaliselt antud ka E. M., oli täitmata, ei toonud ühe tulemusauditi osakonna auditijuhi ametikoha koondamine kaasa koondamissituatsiooni. Seega ei ole ka tegemist olukorraga, kus kaebajale tulnuks pakkuda nimetatud ametikohta – ta juba oli sellel ametikohal – või mõnda teist tema kvalifikatsioonile vastavat vaba ametikohta.

10. Apellant selgitas, et täitmata auditijuhi ametikoha koondamine otsustati juba enne kaebaja koondamise vajaduse tekkimist ning seda ametikohta ei koondatud vaid seetõttu, et poolelioleva auditi lõpuleviimiseks tuli selle auditiga juba tegelevale vanemaudiitorile E. M. anda auditijuhi õigused ja panna talle sellele vastavad kohustused. Samuti ei olnud Riigikontrollil piisavalt eelarves raha kogu ametipalga maksmiseks ning E. M. sai auditijuhi ülesannete täitmise eest lisatasu vaid 1000 kr kuus. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud auditijuhi ametikoht säilis kuni 2009. a sügiseni ka

3-09-1386

6(6) ilma seda ametikohta osaliselt koondamata. Asutuse soov anda auditijuhi ülesanded teisele ametnikule selmet kaebajale või mõnele teisele auditijuhile täiendava auditi juhtimise ülesandeid ajutiselt lisada võib küll olla otstarbekas, ent eeldab auditijuhi vakantse ametikoha olemasolu. Selline täitmata ametikoht oli olemas kuni ühe auditijuhi ametikoha koondamiseni.

11. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist.

12. Apellant põhjendab asjaolu, et kaebajale ei pakutud teist ametikohta finantsauditi valdkonnas seetõttu, et kaebaja oli spetsialiseerunud tulemusauditite juhtimisele ning ei olnud ennast pärast Riigikontrolli struktuurireformi finantsauditite läbiviimise küsimuses täiendanud. Neist väidetest ei nähtu aga, et kaebaja poleks vastanud finantsauditi juhtimisel või läbiviimisel ametijuhendites esitatud nõuetele. Üksnes asjaolust, et ametnik on spetsialiseerunud teisele valdkonnale, ei saa teha järeldust, et ta ei vasta nõuetele, mida esitatakse muudel ametikohtadel, mida tuleks ATS § 116 lõike 3 alusel ametnikule pakkuda.

13. Kaebaja koondamisel põhjendas apellant teiste ametisse jäetud auditijuhtide eelistamisel tehtud valikut auditijuhtide keeleja suhtlemisoskuse ning staažiga. Auditijuhtide võrdlustabelist (tl 26-27 ja 43-44) ei nähtu, et see oleks koostatud kaebaja koondamisel. Dokument on allkirjastatud alles selle halduskohtule esitamisel K. K. poolt. Võrdlusandmed ei sisalda teavet auditijuhtide suhtlemisoskuse kohta. Läbiviidud auditite arv ja meeskonna suuruse või juhitavate arv ei võimalda aga võrrelda auditijuhtide teenistusalaseid näitajaid. Paremaks teenistusalaseks näitajaks ei saa pidada selliseid andmeid, mis ei sõltu ametniku enda tööülesannete täitmisest. Riigikontroll ei ole põhjendanud, et kaebaja juhtimisel läbiviidud auditite arv oli teiste auditijuhtide poolt juhitud auditite arvust väiksem ja et juhitavate arv oli väiksem võrreldes teiste auditijuhtidega seetõttu, et ta täitis oma ametiülesandeid halvemini. Üksnes auditite arvu põhjal, hindamata auditite keerukust ja mahtu, ei ole võimalik objektiivselt ametniku teenistusalaseid näitajaid hinnata. Väiksem juhitavate arv näitab ringkonnakohtu hinnangul pigem seda, et läbiviidavate auditite sisu arvestades ei soovinud asutus rohkem ametnikke nende audititega tegelema ning auditijuht pidi täitma auditite ettevalmistamisel ka selliseid ülesandeid, mida teised auditijuhid ise ei täitnud, vaid volitasid täitma enda poolt juhitavaid vanemaudiitoreid ja audiitoreid.

14. Olukorras, kus kaebus tuli apellatsioonimenetluses vaidlustatud osas rahuldada koondamissituatsiooni puudumise tõttu, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata neid poolte väiteid, mis puudutavad vajadust vabastada mõni teine kaebajale sobiv ametikoht, kas talle jäeti pakkumata mõni muu vaba ametikoht või kas kaebaja väitel 21.09.2009 uue auditijuhi ametisse nimetamine lükkab ümber apellandi väited koondamissituatsiooni olemasolu kohta.

15. Apellandi menetluskulud jäävad HKMS § 92 lõike 1 alusel tema enda kanda.

Lilianne Aasma Ruth Virkus Oliver Kask