2-08-91862/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.08.2010.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Tsiviilasja number 2-08-91862 Kohtuasi OÜ TEhagi MTÜ V vastu võla 85.180,81 krooni ja viivise 19.638,78 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 85.180,81 krooni Menetlusosalised Hageja OÜ TE(r.k. XXX, XXX); Hageja esindaja Tarvo I (OÜ Julianus Inkasso ) Kostja MTÜ V(registrikood. XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja adv Kaarel K (Alvin, Rödl ja Partner Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, Tallinn) Kolmas isik hageja poolel: OA(i.k. XXX, viimane teadaolev elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 03.06.2010.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil

Resolutsioon.

Jätta rahuldamata OÜ TE hagi MTÜ V vastu võla 85.180,81 krooni ja viivise 19.638,78 krooni väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotamine.

Jätta OÜ TE menetluskulud tema enda kanda.

Jätta MTÜ V menetluskulud täies ulatuses OÜ TE kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ T ja MTÜ V(edaspidi EVEA) 31.08.2006.a. koostöölepingu telemarketingi teenuse osutamiseks. Hageja osutas kostjale telemarketingi teenust lepingu alusel 11.- 15. septembrini 2006.a. testkampaania käigus ja kostja tasus saadud teenuste eest esitatud arved.

Pärast nimetatud ajavahemikus soovis kostja veel hagejalt telemarketingi teenuseid saada ning kostja osutaski neid hagejale, kuid teenuse osutamiseks kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest 3 arvet : 31.10.2006.sa. arve 2600300 summas 38488,82 krooni 30.11.2006.a. arve 2600331 summas 45292,52 krooni ja 31.12.2006.a. arve 2600364 summas 7399,47 krooni.

Kostja tasus esitatud arvetest 27.08.2007.a. 6000.- krooni.

OA kostja esindajana lubas küll tasuda kostja võla, paludes selleks koostada maksegraafiku, kuid võlga kostja hagejale tasunud ei ole.

2. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, millest tulenevalt on ta õigustatud kostjalt nõudma lepingujärgse kohustuse täitmist ja summa 85.180,81 krooni väljamõistmist VÕS § 619, § 100 ja 101 lg 1 alusel.

Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja § 113 lg 1 on hageja õigustatud nõudma ka viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest 0.03 % päevas summas 19.638,78 krooni, mis on viivis seisuga 23.12.2008.a.

3. Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte vahel 31.08.2006.a. sõlmitud koostöölepingu telemarketingi teenuse osutamiseks perioodiks 11.-16. september 2006.a., hageja poolt kostjale esitatud, kuid tasumata arved, RK ja OA vahel peetud kirjavahetuse e-posti teel ja nõude loovutamise lepingu lisa nr 1-a.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.

4. Kostja on seisukohal, et pooltevaheline koostööleping telemarketingi teenuse osutamiseks on käsundusleping VÕS § 619 tähenduses, kusjuures käsundiese on määratud kindlaks lepingu p-s

1. Lepingu p-s 3 on täpsustatud hageja ülesannete sisu ja punktis 6 on kokku lepitud tasumisele kuuluva summa suurus.

5. Kostja vastuväidete kohaselt aga mingeid täiendavaid suulisi kokkuleppeid lisaks 11.- 15.09.2006.a.perioodiks korraldatud telemarketingi testkampaania läbiviimiseks, poolte vahel ei sõlmitud. Kostja väidetel ei lisandunud poolte vahel sõlmitud lepingu tulemusel aga ühtki liiget EVEA liikmeskonda.

6. OA oli küll isikuks, kes oli määratud EVEA eest pooltevahelist koostööd täitma, kuid pärast lepingujärgsete tööde teostamist ja nende eest tasumist lõppesid OA volitused. Nimetatut kinnitab lepingu p 2. Seega puudus tal volitus ja sõlmida kostja nimel hagejaga täiendavaid kokkuleppeid.

7. Kostja väidetel ei ole ta kunagi tunnistanud võlga hageja ees, ega pidanud hagejaga väidetava võla kustutamiseks läbirääkimisi. Kostja ei ole teenust, mille eest hageja kostjale 3 arvet on esitanud, saanud, mistõttu on kõik need 3 arvet alusetud ja hagejal puudub õigus nõuda nende tasumist isegi juhul, kui OAoleks teenuse tellimisel hagejalt omandanud esindusõiguse kostja nimel tegutsemiseks.

8. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: äriregistri andmete väljatrüki MTÜ EVEA üldja isikuandmete ajaloo kohta, 05.07.2007.a. OÜ Julianus Inkasso töötaja Oliver I ja MTÜ EVEA presidendi AK kirjavahetuse, kostja 22.08.2007.a. pöördumise AS Julianuse Inkasso Agentuur juhatuse liikmetele ning OA06.07.2007.a. avalduse.

Kolmanda isiku OAseisukoht.

9. Kolmas isik ei teatanud kohtule milline on tema seisukoht esitatud hagi osas, ka ei ilmunud ta kohtuistungile kus kohus tsiviilvaidlust arutas.

Kohtuotsuse põhjendused.

10. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus materiaalõigusliku alusena VÕS § 619 sätestatust, mis sätestab käsunduslepingu mõiste, § 628 lg 1 sätestatust, mis sätestab kuidas ja millal peab käsundiandja käsundisaajale tasu maksma.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et

- pooled sõlmisid 31.08.2006.a. koostöölepingu telemarketingi teenuste osutamiseks ajavahemikus 11.-16.09.2006.a.;

- poolte vahel sõlmitud leping on käsundusleping;

- lepingutasuks leppisid pooled kokku 7646,40 krooni, mille kostja on hagejale ka tasunud;

- kostjat esindas lepingu järgimisel ja täitmisel OA;

- OAei ole kostja seaduslik esindaja.

Pooled vaidlevad selle üle kas poolte vahel sõlmiti pärast eelpoolnimetatud kirjalikku käsunduslepingut ka suuline käsundusleping, mis tõi pooltele kaasa õiguseid ja kohustusi teineteise suhtes, kas OA sai kostjat esindada suulise käsunduslepingu sõlmimisel hagejaga või puudusid tal selleks volitused, samuti kas kostja on hagejalt saanud teenust, mille eest hageja kostjalt tasu maksmist nõuab.

12. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit mis tõendaks, et hageja ja kostja vahel oleks pärast 31.08.2006.a. sõlmitud suulisi kokkuleppeid, mille kohaselt hageja on kostjale osutanud pärast 16.09.2006.a. telemarketingi teenuseid. Nimetatud asjaolu oli hageja tõendamise koormus TsMS § 230 lg 1 kohaselt. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta oli sellest teadlik, et tema peab nimetatud asjaolu tõendama. Kohus on seisukohal, et suulise käsunduslepingu sõlmimist ei tõenda ka hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud Rita Kase ja

OAe-kirjad, sest e-kirjadest ei nähtu mille eest ja millise lepingu alusel RK OAilt 91.818.- krooni tasumist nõuab, pealegi ei olnud OAil ei seadusest ega lepingust tulenevat õigust kostjat esindada pärast 16. septembrit 2006.a., mis nähtub poolte vahel 31.08.2006.a. sõlmitud kirjaliku koostöölepingu p-st 2 ja kostja kohta tehtud äriregistri väljatrükist. Suulise käsunduslepingu puudumist poolte vahel tõendab seevastu aga OÜ Julianus Inkasso töötaja Oliver I ja MTÜ EVEA presidendi AK kirjavahetus 05.juulist 2007.a., AK kiri AS-le Julianuse Inkasso Agentuur ning ka OA avaldus EVEA volikogule.

13. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole ühegi kohtu käsutuses oleva tõendiga tõendanud ka seda, et hageja on kostjale telemarketingi teenuseid suulise käsunduslepingu alusel osutanud, mis oli samuti TsMS § 231 lg 1 kohaselt hageja tõendamise koormus ning millest hageja väitis kohtuistungil samuti end teadlik olevat, ei ole hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud, sest kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud tõendamist asjaolu, et poolte vahel sõlmiti suuline käsundusleping teenuste osutamiseks, mis tekitaks käsundiandjale kohustuse tasuda käsundisaajale tasu talle osutatud teenuste eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue käsunduslepingust tuleneva tasu väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

14. Kuna kohus asus kohtuotsuse p-des 12 ja 13 seisukohale, et hageja nõue käsunduslepingust tuleneva tasu saamiseks on alusetu, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kõrvalnõudena ka viivist tasu maksmisega viivitamise aja eest.

Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.

15. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata nõude loovutamise lepingu lisa nr 1-a, mis on sõlmitud Julianuse Inkasso OÜ ja OÜ TE vahel, sest nimetatud dokumentaalne tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust ega tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotamine.

16. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab jätta hageja nõude kostja vastu rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ja kostja menetluskulud täies ulatuse hageja kanda.

Tsiviilasja hinna määramine.

17. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, ja TsMS § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu on 85.180,81 krooni, ongi nimetatu käesoleva tsiviilasja hinnaks.

Kohtunik: