2-10-14473/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. august 2010.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-14473 Tsiviilasi G.I. hagi D.H. vastu lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 7470 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja G.I., lepinguline esindaja Jelena Smorodina Kostja D.H. Kohtuistungi toimumise aeg

19. august 2010.a RESOLUTSIOON Rahuldada G.I. hagi D.H. vastu. Suurendada Pärnu Maakohtu 10.10.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1018/2005 kindlaksmääratud elatise suurust ning mõista D.H.lt G.I. kasuks poja D.I. (sünd. xx xx xxxxa) ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana alates 18. märtsist 2010.a 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid

Hageja nõuded, väited ja tõendid

Esitatud hagiavalduse (tl 1-3) ja kohtuistungil selgitatu kohaselt mõisteti Pärnu Maakohtu 10.10.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1018/2005 (otsus tl 4) kostjalt D.H.lt välja hageja G.I. kasuks igakuine elatusraha 1345 krooni poolte alaealise lapse D.I. (sünd. xx xx xxxx) ülalpidamiseks alates 01.06.2005.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Tsiviilasi nr 2-10-14473

2 (3) Väljamõistetud elatist maksab kostja ebaregulaarselt, mistõttu on tekkinud elatise võlgnevus. Laps aga kasvab ja seetõttu kasvavad ka tema vajadused. Kulutused lapsele, s.o kulutused kodule, toidule, riietele, jalatsitele, tervisele, hügieentarvetele jne on suurenenud seoses elu kallinemisega. Poeg õpib Pärnu xxxx xxxxxxxxxxx xx klassis, millega seoses kannab hageja lisaks eelloetletule ka kulutusi vastavasisulistele õpikutele ning tarvikutele. Hageja töötab OÜ-s xxxxxxxxxxxx juuksurina ja tema keskmine töötasu on ca 4350 krooni kuus. Lisaks sellele saab hageja lasteraha 300 krooni kalendrikuus. Hagejale kuulub kahetoaline korter xxxxx x-x Pärnu linnas. Muud vara hagejal ei ole. Kostja töökoht on hagejale teadmata. Hageja andmetel on kostja terve ja töövõimeline mees, kes on suuteline tasuma lapsele elatist vähemalt miinimummääras. Teisi lapsi kostjal ei ole. Arvestades eeltoodut ning lähtudes lapse vajaduste suurendamisest, palub hageja kohtul suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust ja määrata igakuiseks elatise suuruseks 2175 krooni alates hagiavalduse kohtule esitamisest.

Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid

Kostja hagiavaldusele esitatud kirjalikus vastustes (tl 13) ja kohtueelistungil selgitatu järgi palub jätta temalt väljamõistetud elatise summa samaks, kuna on töötu (esitatud töötuna arvelevõtmise tõend, tl 14) ning ise oma ema ülalpidamisel. Kostja märgib, et aasta aega tagasi maksis ta hagejale ühise lapse ülalpidamiseks elatist ka suuremas määras, kui 2005.a kohtulahend teda kohustas (konto väljavõte tl 15-20), kuid praegu elatusraha tasumiseks rahalised vahendid puuduvad. Kostja kinnitab, et on töövõimeline, kuid ei ole ehitajana tööd leidnud.

Kohtu seisukoht

Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 97 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning selle kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel eelkõige lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning kohustatud isiku varalisest seisundist (PkS § 102 lg 1 ja 2). PkS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 10.10.2005.a tagaseljaotsusega nr 2-1018/2005 on mõistetud kostjalt välja elatusraha otsuse koostamise ajal kehtinud miinimummääras (1345 krooni) ning hageja palub elatist suurendada hetkel kehtiva elatise miinimummäärani, s.o 2175 kroonini kuus. Kostja on hagile esitatud vastuses küll viidanud asjaolule, et on töötu ning esitanud tõendi töötuna arvel olemise kohta, kuid PkS § 102 lg 2 ja 103 sätestatud aluseid elatise summa vähendamiseks või piiramiseks menetluse käigus välja toodud ei ole. Kostjal töökoha ja sealt saadava sissetuleku puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise suurendamise otsustamisel hageja poolt soovitud miinimummäärani, millisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus omalahendis nr 3-2-1-31-

09. Hageja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Eeltoodu põhjal loeb kohus hageja nõude igakuise elatusraha suurendamiseks 2175 kroonini põhjendatuks ning rahuldab hagi. Kohus suurendab Pärnu Maakohtu 10.08.2007.a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-14473 kindlaksmääratud elatise suurust ja mõistab D.H.lt G.I. kasuks poja D.I. ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana alates 18. märtsist 2010.a (hagi esitamisest) 2175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni

Menetluskulud

Tsiviilasi nr 2-10-14473

3 (3) TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole.

Toomas Talviste Kohtunik