2-09-53284/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-53284

K O H T U M Ä Ä R U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85, 15083 Tallinn

Kohtunik Raivo Einula Istungisekretär Kristiina Vürst

Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2010 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-53284

Kohtuasi MMversus H M elatise nõudes laste KGM ja GHM ülalpidamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine poolte kompromisslepingu kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad o Hageja: MM(isikukood XXX), elukoht XXX; o Kostja: H M (isikukood XXX), elukoht XXX; o Kostja nõustaja Maie T

Kohtuistungi toimumise aeg, koht 27.08.2010 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

RESOLUTSIOON:

Tsiviiltoimik 2-10-53284

1. Kinnitada hageja MM ja kostja H M vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja H M kohustub tasuma poja KGM (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates septembrist 2010 igakuist elatusraha summas 2631 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üks) krooni ja 75 senti kuni KGM täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures elatis tuleb maksta maksmisele kuuluva kuu eest hiljemalt selle kuu 10. kuupäevaks M M pangakontole nr XXXXXXXXXXXX(Swedbank).

2. Kinnitada hageja MM ja kostja H M vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja H M kohustub tasuma poja GHM (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates septembrist 2010 igakuist elatusraha summas 2631 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üks) krooni ja 75 senti kuni GHM täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures elatis tuleb maksta maksmisele kuuluva kuu eest hiljemalt selle kuu 10. kuupäevaks M M pangakontole nr XXXXXXXXXXXX(Swedbank).

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-53284 seoses poolte kompromissi kinnitamisega.

Edasikaebamise kord Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus Kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole kanda

I. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on MM hagi H M vastu elatise nõudes poolte ühiste poegade KGM (sündinud XXX) ja GHM (sündinud XXX) ülalpidamiseks.

27.08.2010 kohtuistungil sõlmisid pooled elatise nõudes kompromisslepingu, palusid kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Tsiviiltoimik 2-10-53284

Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtulahendi tegemise ajal on minimaalse elatusraha suuruseks Eesti Vabariigis 2175 krooni. Analoogiliselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010 kehtivas PKS redaktsioonis (§ 99-101). Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg kohaselt

ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 kohaselt on elatis residendist füüsilise isiku tulu ja see maksustatakse tulumaksuga. Sama seaduse § 19 lg 1 reguleerib täpsustavalt, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt PKS §-dele 23, 61-64 või 69. Tulumaksuseaduse § 24 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, kui see elatis kuulub maksustamisele Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel on tulumaksu määr 2009.a. 21%. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, siis hageja poolt tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist on 2175 krooni kuus (0,21x2175kr =456,75 kr mis on tulumaksu suurus ühele lapsele väljamõistetavast elatisest).

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist

Tsiviiltoimik 2-10-53284

avalikku huvi, lähtudes poolte ühise lapse huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.

TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula Kohtunik