Legislator Case Law & Legislation
2-10-10506/5 AI generated

2-10-10506/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-10-10506/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu menetluses on HN hagi JK vastu elatise nõudes poolte ühise poja RK (sündinud XXX) ülalpidamiseks. 26.08.2010 kohtuistungil sõlmisid pooled elatise nõudes kompromisslepingu, palusid kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada.

Legislator headnote

AI generated

2-10-10506/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtulahendi tegemise ajal on minimaalse elatusraha suuruseks Eesti Vabariigis 2175 krooni.

Keywords

AI generated
living expenses delayed asylum application rent arrears satisfaction of claim termination of residential lease marital standard of living
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviiltoimik 2-10-10506

K O H T U M Ä Ä R U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85, 15083 Tallinn

Kohtunik Raivo Einula Istungisekretär Kristiina Vürst Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2010 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-10506

Kohtuasi HNversus JKelatise nõudes lapse RKülalpidamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine poolte kompromisslepingu kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad o Hageja: HN(isikukood XXX), elukoht XXX; o Hageja esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares o Kostja: JK(isikukood XXX), elukoht XXX; o Kostja esindaja Kristin K

Kohtuistungi toimumise aeg, koht 26.08.2010 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

RESOLUTSIOON:

Tsiviiltoimik 2-10-10506

1. Kinnitada hageja HNja kostja JKvahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja JKkohustub tasuma poolte ühise lapse RM(isikukood XXX) ülalpidamiseks alates septembrist 2010 igakuist elatusraha summas 3500 (kolm tuhat viissada) krooni kuus kuni RM täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures elatis tuleb maksta maksmisele kuuluva kuu eest hiljemalt selle kuu 15. kuupäevaks HM pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank).

2. Kinnitada hageja HNja kostja JKvahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja JKkohustub tasuma HMpoolte ühise lapse RM(isikukood XXX) ülalpidamiseks täiendavalt 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni osade kaupa kolmekümne järjestikuse kalendrikuu jooksul alates septembrist 2010 võrdsetes osades igakuise osamaksega 1000 (üks tuhat) krooni hiljemalt selle kuu, mille eest makstakse, 15. kuupäevaks, kusjuures raha tuleb kanda HMpangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank).

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-10506 seoses poolte kompromissi kinnitamisega. Edasikaebamise kord Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus

Kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole kanda

I. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on HN hagi JK vastu elatise nõudes poolte ühise poja RK (sündinud XXX) ülalpidamiseks.

26.08.2010 kohtuistungil sõlmisid pooled elatise nõudes kompromisslepingu, palusid kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtulahendi tegemise ajal on minimaalse elatusraha suuruseks Eesti Vabariigis 2175 krooni.

Tsiviiltoimik 2-10-10506

Analoogiliselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010 kehtivas PKS redaktsioonis (§ 99-101). Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühise lapse huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.

TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula Kohtunik