2-09-44778/10 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-09-44778

Määruse tegemise aeg ja koht 25.08.2010, Tallinn

Kohtukoosseis Kohtunikud Imbi Sidok, Tiit Kollom, Ande Tänav

Kohtuasi

Tsiviilasja hind OÜ Harald Rentpower hagi Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinmani vastu tekitatud kahju suuruses 29 676.03 krooni väljamõistmiseks

29 676.03 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.06.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad OÜ Harald Rentpower apellatsioonkaebus

Hageja OÜ Harald Rentpower (registrikood 11121161, asukoht Faehlmanni t 8-30 Tallinnas), lepinguline esindaja adv Uno Feldschmidt Kostja Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman (isikukood XXXXXXXXXXX, asukoht Narva mnt 7d Tallinnas)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Keelduda OÜ Harald Rentpower apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile. 2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata teadmiseks vastustajale. 3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas

2 avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 1. OÜ Harald Rentpower (edaspidi hageja, apellant) esitas 07.09.2009 Harju Maakohtusse hagi kostja vastu võlgniku varale sissenõude pööramisega tekitatud kahju 29 676.03 krooni hüvitamiseks. 12.05.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. 20.07.2010 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse hageja apellatsioonkaebus. 2. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Hageja on seisukohal, et nii kohus kui kohtutäitur kohaldasid asja lahendamisel ebaõigesti täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-s 7 sätestatut. Kohtutäitur käitus teadvalt õigusvastaselt ehk süüliselt. Kohtutäituri käitumises on otsene põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, mis toob endaga kaasa vastutuse võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja §1045 alusel, kuna kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

Määruse põhjendused 3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi hinnaga mitte üle 2000 euro oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja esitas maakohtusse 29 676.03 krooni suuruse nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. 5. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 2.1 saab ringkonnakohus sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võtta apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Tiit Kollom Imbi Sidok Ande Tänav