2-10-23480/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Hardi Märtsin’ilt Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks Välja mõista Hardi Märtsin’ilt Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks viivis
Legislator headnote
AI generated2-10-23480/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Hardi Märtsin’ilt Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks Välja mõista Hardi Märtsin’ilt Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks viivis
Full text
Tsiviilasi nr 2-10-23480
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. august 2010. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-10-23480
Tsiviilasi
Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali hagi Hardi Märtsin
vastu 14 356,04 krooni väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
10 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
-
hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal (registrikood
10221469; asukoht Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn);
-
hageja lepinguline esindaja Krista Arraste (OÜ Julianuse
Õigusbüroo; asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn);
-
kostja Hardi Märtsin
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Hardi Märtsin’ilt Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks
20.10.2006.a Topeltneto krediitkaardi lepingu alusel tekkinud võlgnevus 14 356,04
krooni, millest põhivõlgnevus on 10 000 krooni, intressid 3926,04 krooni ja viivis 430
krooni.
3. Välja mõista Hardi Märtsin’ilt Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks viivis
põhinõudelt (10 000 krooni) alates 27.08.2010.a kuni põhinõude täitmiseni 0,025 %
päevas.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus
1. Jätta menetluskulud Hardi Märtsin’i kanda.
2. Välja mõista Hardi Märtsin’ilt Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks
menetluskulud 2 900 krooni.
3. Hardi Märtsin’il tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud
ulatuses.
Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja
arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741
lõige 4).
Otsuse kättetoimetamine
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt
teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,
võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,
§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele
kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata
jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS
§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos
dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,
§ 340).
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale
apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,
kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib
asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,
et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest
välja kirjeldava ja põhjendava osa.
Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.
TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse
esitamisel tasutud riigilõiv 2 000 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 1 800 krooni, kokku
seega 3 800 krooni.
Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt
menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 2 000 krooni.
Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks
määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva
tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja
kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning
asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline
õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus
põhjendatud õigusabi kuluks 900 krooni.
Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2900 krooni (2 000 + 900).
TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes
1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 2 alusel ja hageja taotlust arvestades tuleb kostjal tasuda
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtunik