Legislator Case Law & Legislation
3-09-2441/19 AI generated

3-09-2441/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-09-2441/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaadanud läbi K. Ki tühistamiskaebuse suhtes tagastamise suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud K. Kile R tn 17a maa osaliselt -

Legislator headnote

AI generated

3-09-2441/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Ki tühistamiskaebuse suhtes tagastamise suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud K. Kile R tn 17a maa osaliselt -

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-09-2441

Ko h t u m ä ä r u s

Pärnus

26. augustil 2010.a.

Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaadanud läbi K. Ki tühistamiskaebuse

Tallinna Linnavalitsuse 23.09.2009 korralduse nr 1506-k „R tn 17a maa osaline

tagastamine" p-le 1.3,

t e g i k i n d l a k s :

Korraldusega nr 1506-k tagastati endise kinnistu nr 5288 krundi suurusega 13,51 ha

suhtes tagastamise suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud K. Kile R tn 17a maa osaliselt -

561 m2 suuruses pindalas.

Korralduse p-ga 1.3 määrati tagastatud õigusvastaselt võõrandatud maa sihtotstarbeks

sotsiaalmaa - üldkasutatav maa (Üm).

K. K esitas 23.10.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

Tallinna Linnavalitsuse 23.09.2009 korralduse p 1.3. järgmistel asjaoludel:

1. ta ei ole kunagi andnud nõusolekut maatüki sihtotstarve määramiseks

sotsiaalmaana;

2. 12.05.2009 toimunud kohtumisel Tallinna Linnavalitsuses lepiti suusõnaliselt kokku, et

antud maaüksuse sihtotstarbeks saab transpordimaa, mis on vajalik üle tee asuva M la

krundi teenindamiseks

3. on ORAS-st tulenevad maareformi lõpetamise toimingud on prioriteetsed muude

toimingute ees, antud juhul detailplaneeringute ees, s.t esmalt tuli Kile

õigusvastaselt maa tagastada ja alles seejärel teha reformialuse maaga muid

toiminguid;

4. jäeti K. K detailplaneeringu menetlusse kaasamata, millega rikuti PlanS § 16 lg 1.

18.01.2010 määrusega palus kohus kaebajal täiendavalt selgitada:

- kas tagastatud maa sihtotstarve määrati tegelikult eraldi korraldusega ja miks seda

sellisel juhul õigeaegselt ei vaidlustatud;

- või juhinduti korralduse vaidlustatud punkti andmisel Maakatastriseaduse § 20 lg-st 7,

s.o. jäeti tagastamisel kehtima maa senine sihtotstarve ning miks on selline tegevus

kaebaja arvates õigusvastane;

- või kuulus tagastatud maa kaebaja poolt mainitud M, R ja L tänavate vahelisse

piirkonda, olles ühtlasi hõlmatud avaldaja viidatud kohtu menetluses oleva

detailplaneeringuga. Sellisel juhul on ju tagastatud maa sihtotstarve varasemalt

planeeringuga juba vastavalt Maakatastriseaduse § 18 lõikele 2 määratletud, mille peale,

kui sihtotstarve maaomanikku ei rahulda, on selleks eelduste olemasolul võimalik esitada

vaidlustus käimasolevas planeeringuvaidluses.

K. K vastusega käiguta jätmise määrusele teatas, et maa sihtotstarve tõepoolest määrati

Tallinna Linnavolikogu 29.mai 2008 otsusega nr 100-k „Tallinna Tehnoloogiapargi

detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas" (tl 37-40), märkides, ning ta on

nimetatud planeeringu, millega võidakse otsustada maaüksuse AT040317069 üle

suurusega 561 m2, mis peaks kuuluma kaebajale tagastamise endise kinnistu nr 5288

osana, kohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-06-59).

05.07.2010 võttis kohus kaebuse menetlusse (tl 60).

27.07.2010 kirjalikus seletuses kohtule märgib Tallinna Linnavalitsus, et ei nõustu

kaebuses toodud väidetega (tl 64-66).

Vastustaja osundab, et maa tagastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise

vastavalt seadusele ning maa tagastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud

detailplaneeringu alusel vastavalt Maareformi seaduse § 6 lg 1.

Tallinna Linnavolikogu 29.05.2008 otsusega nr 100 otsustati vastu võtta Tallinna

Tehnopargi detailplaneering, mis hõlmab ka vaidlustatava korraldusega tagastatavat

endise kinnistu nr 5288 maad. Nimetatud detailplaneeringu koostamisel võeti arvesse

endise „Kivinuka nr b" maaüksuse, endise kinnistu nr 5288 maa tagastamise taotlust,

mistõttu on korraldusega nr 1506-k tagastatav maaüksus täpselt vastavuses

detailplaneeringukohase krundiga positsioonil 12.

Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt, planeerimisseaduse sätestatud detailplaneeringu

koostamise kohustuse korral, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe

kehtestatud detailplaneeringu alusel.

Tulenevalt alal kehtestatud detailplaneeringust, mis on kooskõlas nii Mustamäe linnaosa

üldplaneeringuga kui ka Tallinna üldplaneeringuga, mille kohaselt korraldusega

tagastatav maa-ala asub tervenisti haljastuskoridoris, määrati vaidlustatud korralduse p-ga

1.3 tagastatava maa sihtotstarbeks sotsiaalmaa alaliik - üldkasutatav maa.

Vastulauses Tallinna Linnavalitsuse seletusele jääb K. Ki esindaja oma varasemates

seisukohtades esitatu juurde, viidates, et kasutas sarnast argumentatsiooni ka

planeeringuvaidluse, ühtlasi tsiteerides seal esitatud väidet: L. J K ei nõustu krundile pos

12... (R tn 17a - minu seletus - A. H.)... määratud maaüksuse sihtotstarbega, sest see on

vajalik üle M tänava asuva maatüki teenindamiseks. K on astunud otsustavaid samme

maatüki planeerimiseks. Detailplaneeringu kehtestamise seletuskirjas on asutud

seisukohale, et kuivõrd kummalgi pool M tänavat endise kinnistu piires ühtegi hoonet ega

Rtist ei asu, siis ei saa nõuda ka krundi pos 12 detailplaneeringuga määratud sihtotstarbe

muutmist põhjendusel, et see on vajalik teise maatüki teenindamiseks. Maaüksusel puudub

kõrghaljastus. Maaüksusel ei ole tänakõrg-ja madalhaljastust, st see on haljastamata maa.

K o h t u s e i s u k o h t

Tallinna Linnavolikogu 29.05.2008 otsusega nr 100 võeti vastu Tallinna Tehnopargi

detailplaneering, mille eesmärgiks oli Mustamäe linnaosas 13 ha suuruse maa-ala 18

krundiks jagamine ning ehitusõiguse määramine ühe 5-korruselise, seitsme 6-korruselise

(millest 3 on parkimismajad) ja kuue kuni 11-korruselise hoone rajamiseks; lisaks üldiste

maakasutuse tingimuste määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Otsuse nr 100 seletuskirja punkt 5.2 kohaselt jääb krunt positsiooniga 12 (R tn 19/5, uue

aadressiga R tn 17a, aadressi ettepanekuga M tn 2a) suurusega 561m2, parkide ja

üldkasutatavate rohealade maa-alale.

Tegemist on osaga (ca 5 meetri laiuse krundiga) endise kinnistu nr 5288 maast, mille

suhtes on K. K tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni otsusega nr 6426 omandireformi õigustatud

subjektiks. Kuna krunt on kitsas ja suhteliselt väike maariba (561 m2) ning see asub

osaliselt Soone oja ehituskeeluvööndis, ei ole krunt iseseisvalt hoonestatav.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek krundile 100% sotsiaalmaa sihtotstarbe

määramiseks. Kehtiva Mustamäe üldplaneeringu maakasutuse plaani kohaselt jääb krunt

parkide ja üldkasutatavate rohealade maa-alale. Mustamäe üldplaneeringu seletuskirja p

3.1 kohaselt, „Rekreatiivala R tänava ja M tänava nurgal, mis tuleb säilitada. Täiendavaid

rekreatiivalad tuleb rajadada koos kvartali alade arendamisega". Praegu on krunt ja seda

ümbritsevad krundid pos 10, pos 11 ja pos 13 hoonestamata haljasalad, moodustades

ühtse pargiala (ca 15 300 m2) R tänava, M tänava ja Soone oja vahelisele alale.

Seletuskirja kohaselt oli Tallinna Linnavolikogu 12.06.2003 otsusega nr 209 kehtestanud

„Akadeemia tee, R tn ja M tänava vahelise ala detailplaneering", millega moodustati

muuhulgas krunt pos 373 suurusega 559,lm2. Nimetatud krunt pos 3/5 oli kavandatud liita

krundiks pos 3 sotsiaalmaa maakasutuse sihtotstarbega (ühiskondlike hoonete maa).

Kuivõrd krundil on juba sotsiaalmaa maakasutuse sihtotstarve ning käesolevas

detailplaneeringuga olemasolev olukord ei muutu (ehitusõigust ei anta ega saagi anda),

arvestades ümbritsevat situatsiooni (ümbritsetud haljasaladega, moodustades seejuures

ühtse pargiala) ning seda, et Vabariigi Valitsuse 24. 01.1995 määrus nr 36 võimaldab

krundile maakasutuse sotsiaalmaa sihtotstarbe määramist, siis on krundil sotsiaalmaa

sihtotstarve põhjendatud.

07.07.2008 esitas K. K Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu

otsuse nr 100 tühistamiseks ja Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks tagastama talle

detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist (nr 3-08-1330).

Kaebuses märkis avaldaja, et detailplaneeringuga tehakse ettepanek krundile

pos 12 100% sotsiaalmaa sihtotstarbe määramiseks ja linn taotleb seda

munitsipaalomandisse.

Kaebaja ei nõustunud krundile pos 12 määratud maaüksuse sihtotstarbega.

Tallinna Halduskohtu 17.10.2008 määrusega liideti K. Ki kaebused ühte menetlusse

(haldusasi nr 3-06-59) ja Riigikohtu halduskolleegiumi 23.04.2008 määruse alusel

tõlgendati esimese kaebuse tühistamisnõuet Tallinna Linnavalitsuse toimingute

õigusvastasuse nõudena Tallinna Tehnopargi detailplaneeringu algatamisel ja

menetlemisel.

Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2009 otsusega asjas 3-06-59 K. Ki kaebuse

rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2010 kohtuotsusega tühistati I astme kohtuotsus

kohustamisnõude rahuldamata jätmise osas ja lõpetati menetlus K. Ki kaebuses

Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks tagama detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused

K. Kile 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Muus osas jäeti I astme otsus

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus

Riigikohtu 29.04.2010 määrusega nr 3-7-1-3-117.

Seega on K. Ki poolt esmalt vaidlustatud Tallinna Tehnopargi detailplaneeringu näol

tegemist nüüdseks õigusjõus oleva haldusaktiga, millega vaidlusaluse maa sihtotstarve

on vastavalt Maakatastriseaduse § 18 lõikele 2 kindlaks määratud.

HKMS § 23 lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti

läbivaatamata juhul kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse

pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on

tõendatud.

Riigikohtu halduskolleegium on 15. mai 2008.a määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-08

selgitanud, et 23 lg 3 p-i 1 eesmärgiks on kõrvaldada menetlusest ilmselgelt

põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad.

Nagu eespool viidatud oli vaidlusaluse maa sihtotstarve õigusjõus oleva haldusaktiga, s.o.

Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2008 otsusega nr 100-k „ Tallinna Tehnoloogiapargi

detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas " määratletud juba enne selle K.

Kile tagastamist käesolevas kaebuses vaidlusesemeks oleva korraldusega nr 156-k ning

kaebaja katsed saavutada maa sihtotstarvet määrava planeeringu tühistamist kohtu kaudu

jäid tagajärjetuks. K. Kil ei ole pärast maa sihtotstarvet määrava planeeringu

jõussejäämist hoolimata käimasolnud kohtumenetlustest enam võimalik edukalt

vaidlustada korraldust, milles tagastatava maa sihtotstarve määramise alus ongi kehtiv

detailplaneering, mille vaidlustamise K. K oli algatanud ning oma seisukohad maa

sihtotstarbe võimaliku ebaõigsuse kohta selles avaldanud.

Eeltoodu alusel ja juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 23 lg 3 p 1 §

471 lg 3 alusel, kohus

m ä ä r a b:

1. Tagastada K. Ki kaebus läbivaatamatult selle esitajale ning lõpetada

haldusasjas nr 3-09-2441 menetlus.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu

Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates kättesaamisest.

Aivar Koppel,

halduskohtunik