Legislator Case Law & Legislation
2-10-31863/6 AI generated

2-10-31863/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-10-31863/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Ärakiri

Legislator headnote

AI generated

2-10-31863/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1 Ärakiri

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus Tagaseljaotsus Tagaseljaotsus Tagaseljaotsus

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Sirja Tooming Sirja Tooming Sirja Tooming Sirja Tooming Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 25. 25. 25. 25.august august august august 20 20 20 2010.a., Rakvere Kohtumaj 0.a., Rakvere Kohtumaj 0.a., Rakvere Kohtumaj 0.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 a, Rakvere Rohuaia 8 a, Rakvere Rohuaia 8 a, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-10 10 10 10-318 318 318 31863 63 63 63 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Hagihind Hagihind Hagihind Hagihind Swedbank Swedbank Swedbank Swedbank Liising AS hagi Liising AS hagi Liising AS hagi Liising AS hagi T P T P T P T P’i vastu võlgnevuse 7 810 ’i vastu võlgnevuse 7 810 ’i vastu võlgnevuse 7 810 ’i vastu võlgnevuse 7 810 krooni krooni krooni krooni ja ja ja ja 80 80 80 80 senti nõudes. senti nõudes. senti nõudes. senti nõudes. 6 663 6 663 6 663 6 663 krooni krooni krooni krooni ja 59 ja 59 ja 59 ja 59 senti senti senti senti. Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: Hageja: Hageja: Hageja: Swedbank Swedbank Swedbank Swedbank Liising A Liising A Liising A Liising AS S S S (endine nimi (endine nimi (endine nimi (endine nimi AS Hansa AS Hansa AS Hansa AS Hansa Liising Eesti Liising Eesti Liising Eesti Liising Eesti), reg.kood 10 , reg.kood 10 , reg.kood 10 , reg.kood 10434248 434248 434248 434248, asukoht , asukoht , asukoht , asukoht Liivalaia 8, 150 Liivalaia 8, 150 Liivalaia 8, 150 Liivalaia 8, 15040 40 40 40 Tallinn, Tallinn, Tallinn, Tallinn, esindaja volikirja alusel esindaja volikirja alusel esindaja volikirja alusel esindaja volikirja alusel jurist jurist jurist jurist Eliza Lainela Eliza Lainela Eliza Lainela Eliza Lainela, asukoht , asukoht , asukoht , asukoht Liivalaia Liivalaia Liivalaia Liivalaia 8, Tallinn 15040, Harjumaa 8, Tallinn 15040, Harjumaa 8, Tallinn 15040, Harjumaa 8, Tallinn 15040, Harjumaa. Kostja: Kostja: Kostja: Kostja: T P T P T P T P, isikukood , isikukood , isikukood , isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx, elukoht , elukoht , elukoht , elukoht xxxx xxxx xxxx xxxx. Eelmenetl Eelmenetl Eelmenetl Eelmenetluses 25 ses 25 ses 25 ses 25.08 08 08 08.20 .20 .20 .2010.a. 0.a. 0.a. 0.a.

RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: rahuldada rahuldada rahuldada rahuldada Swedbank Swedbank Swedbank Swedbank Liising AS hagi Liising AS hagi Liising AS hagi Liising AS hagi T P T P T P T P’i ’i ’i ’i vastu võlgnevuse vastu võlgnevuse vastu võlgnevuse vastu võlgnevuse 7 810 7 810 7 810 7 810 krooni ja krooni ja krooni ja krooni ja 80 80 80 80 senti senti senti senti nõudes nõudes nõudes nõudes tervikuna tervikuna tervikuna tervikuna tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega.

Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista T P T P T P T P’ilt ’ilt ’ilt ’ilt (isikukood isikukood isikukood isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) Swedbank ) Swedbank ) Swedbank ) Swedbank Liising AS Liising AS Liising AS Liising AS kasuks ja võlgnevuse katteks kasuks ja võlgnevuse katteks kasuks ja võlgnevuse katteks kasuks ja võlgnevuse katteks 7 810 810 810 810 (seitse seitse seitse seitse tuhat tuhat tuhat tuhat ka ka ka kahe he he heks ks ks ksasada sada sada sada kümme) krooni ja kümme) krooni ja kümme) krooni ja kümme) krooni ja 80 80 80 80 senti senti senti senti. . . .

Jätta me Jätta me Jätta me Jätta menetluskulud kostja kanda. netluskulud kostja kanda. netluskulud kostja kanda. netluskulud kostja kanda.

Määrata hageja menetluskuluks Määrata hageja menetluskuluks Määrata hageja menetluskuluks Määrata hageja menetluskuluks 2 2 2 2 150 150 150 150 (kaks kaks kaks kaks tuhat tuhat tuhat tuhat üks üks üks ükssada sada sada sada viis viis viis viiskümmend kümmend kümmend kümmend) ) ) ) krooni krooni krooni krooni ning ning ning ning mõista see summa välja mõista see summa välja mõista see summa välja mõista see summa välja T P T P T P T P’ilt ’ilt ’ilt ’ilt (isikukood isikukood isikukood isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) Swedbank Liising AS Swedbank Liising AS Swedbank Liising AS Swedbank Liising AS kasuks ja kasuks ja kasuks ja kasuks ja menetlus menetlus menetlus menetluskulude katteks. kulude katteks. kulude katteks. kulude katteks.

Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista T P T P T P T P’ilt ’ilt ’ilt ’ilt (isikukood isikukood isikukood isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) Swedbank Liising AS Swedbank Liising AS Swedbank Liising AS Swedbank Liising AS kasuks kasuks kasuks kasuks alates 05.07.2010.a. alates 05.07.2010.a. alates 05.07.2010.a. alates 05.07.2010.a. viivis protsendina põhinõudelt viivis protsendina põhinõudelt viivis protsendina põhinõudelt viivis protsendina põhinõudelt 6 663 6 663 6 663 6 663 krooni krooni krooni krooni ja ja ja ja 59 59 59 59 senti senti senti senti kuni põhinõudesumma t kuni põhinõudesumma t kuni põhinõudesumma t kuni põhinõudesumma tasumiseni asumiseni asumiseni asumiseni ja ja ja ja menetluskuludelt menetluskuludelt menetluskuludelt menetluskuludelt 2 150 2 150 2 150 2 150 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕ VÕ VÕ VÕS § 113 lg. S § 113 lg. S § 113 lg. S § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). . . .

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

2 Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostj Kostj Kostj Kostja võib otsuse peale esitada kaja a võib otsuse peale esitada kaja a võib otsuse peale esitada kaja a võib otsuse peale esitada kaja 14 14 14 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esita oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esita oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esita oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada da da da sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. hagihinnalt. hagihinnalt. hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7). lg.6, § 633 lg.7). lg.6, § 633 lg.7). lg.6, § 633 lg.7).

I. Asjaolud ja hageja nõ I. Asjaolud ja hageja nõ I. Asjaolud ja hageja nõ I. Asjaolud ja hageja nõue. ue. ue. ue. 09.11.2006.a. sõlmisid Elion Esindus AS ja kostja Ego järelmaksu müügilepingu nr. 304/2119075, mille esemeks oli kaup ostuhinnaga 15 990 krooni. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli intressimääraks 15,9% aastas ning igakuise makse tasumise tähtaeg kuu 15-ndal kuupäeval. Kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust, mistõttu hageja 26.01.2009.a. saatis kostjale lepingute ülesütlemise teatise ja palus kostjat võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Kuna kostja jättis maksed tasumata, ütles hageja lepingu üles. Kostja võlgnevus hagejale on kokku 7 810 krooni ja 80 senti, millest põhivõlgnevuse 6 663 krooni ja 59 senti, intress 377 krooni ja 94 senti, viivis 719 krooni ja 27 senti, võla menetlemise kulu 50 krooni. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja esitas kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluses, kuid kohus ei saanud kostjale maksekäsku kätte toimetada, mistõttu hageja avaldus maksekäsu kiirmenetluses jäeti kohtumäärusega rahuldamata. Samas tasus hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluses esitamiseks riigilõivu 750 krooni. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, on nõus kirjaliku menetlusega ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus 7 810 krooni ja 80 senti. Lisaks palub hageja kostjalt alates hagiavalduse esitamisest välja mõista viivis protsendina põhinõudelt 6 663 krooni ja 59 senti kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, mille moodustab riigilõiv kokku summas 2 150 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, § 94, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – müügileping, maksegraafik, üldtingimused, teatis lepingu ülesütlemise kohta, teatis võlgnevuste kohta, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus agaseljaotsus agaseljaotsus agaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 07.07.2010.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 19.07.2010.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab

3 allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis täitus 18.08.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 414 lg. 1 kohaselt müügileping moodustab krediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena eelkõige siis, kui krediidiandja kasutas krediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel müüja kaasabi või kui krediidiandja maksab krediidisumma müüjale. VÕS § 401 lg. 3 järgi krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates hagiavalduse esitamisest, milleks on 05.07.2010.a., kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

4 hagi kostjale kätte. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 2 150 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 396, 397 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 177, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 28. septembril 28. septembril 28. septembril 28. septembril 2010. a. 2010. a. 2010. a. 2010. a. Nooremreferent Lea Herne